Leedu «hirmutavalt helge maailma-lõpu kujutis» Veneetsia biennaalil toob pisarad silma

Maria Kristiina Soomre Foto: Raigo Pajula

«Nägin ise, kuidas inimesed tulid Leedu väljapanekult välja pisarad silmis. See on emotsionaalselt nii mõjuv,» ütles kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre KUKU saatele «Neeme Raud. Siin.»

Leedu paviljon, kuhu on rajatud supelrand, kus peesitajad esitavad vaatajale ooperi, pälvis Veneestia biennaali tänavuse peaauhinna, Kuldlövi.

«Kunstnikud panevad meid päikese-positsiooni. Me vaatame tihedale rannamaastikule, kus on inimesed nagu iga teine, inimesed meie seast, kes on võtnud puhkuse oma tihedast ületöötamisest. Need karakterid joonistuvad meile välja läbi laulu,» kirjeldas Soomre. «See, millest lauldakse, aitab igal vaatajal endal luua oma maailmapilti, aga see, miks ka pisarad silmis sealt ära tullakse, on hirmutavalt helge maailmalõpu kujutis (mis silme ette tekkib). Kui ühes laulus lauldakse, et pudelist on vesi otsas, siis järgmine pilt, mis vaatajal ja kuulajal ilmselt silme ette tuleb, on üks suur laine, mis kõik selle maailma ühel hetkel enda alla võtab. See on poeetiline, soe, helge ootus sellest, kuidas maailm iseenda tarbimise all lõpuks kõrbeb.»

Eesti väljapanekut Veneteetsias, kunstnik Kris Lemsalu «Elupuud,» mille kohta on Eesti meedias öeldud ka et Veneetsiasse on jõudnud Eesti tussud, kommenteeris Soomre nii: «Seda teost peab ise nägema, nagu kunstiga ikka on.»

Aga need tussud?

«See on elu. Elu tuleb sealt ja võib kaduda ka sellisesse lihalisse keerisesse. Kris on vapper preestrinna, kes viib meid ringkäigule mitte võibolla katoliiklikus mõttes religioosses, aga kindlasti sama elu austavas maailmas.»

Venetsiaa biennaal on maailma kauaaegseim kunsti-ilma-näitus, mis on eluspüsinud alates 1895. aastast.

Kokku on tänavu Veneetsias esindatud 90 riiki, lisaks peanäitus. Biennaal jääb avatuks novembrini.

Maria-Kristiina Soomre intervjuud ja Leedu maailmalõpuplaaži muusikalist osa saab järel-kuulata siit.