Heliloojatele istutati metsa

Eesti Muusika Päevade meeskonna esindajad metsa istutamas. Foto: Evert Palmets

Eesti Muusika Päevade kontsertidel ei kingitud heliloojatele ja artistidele traditsiooniliselt lilli, vaid otsustati selle asemel ühiselt uus mets istutada.

Eesti Muusika Päevade ühe kunstilise juhi Märt-Matis Lille sõnul oli tänavusel festivalil metsa fookusesse toomine midagi erilist.  «Otsustasime esinejatele jätta traditsioonilised lillekimbud andamata ja selle asemel istutada RMK alale iga lillekimbu asemel metsa üks puu. Sedalaadi keskkonnateemalise teadlikkuse tõstmine on midagi, mida ka mujal üha rohkem hakatakse süvamuusika vallas teadvustama ja arvesse võtma. Tallinnas toimunud World Music Days oli siin teistele korraldajatele kindlasti julgeks ja uuenduslikuks teenäitajaks,» kommenteeris Lill.

Helilooja ja LHV au-tasu tänavu saanud Helena Tulve sõnul oleme jõudnud ekstreemsesse olukorda, kus elu oma erinevates vormides ei ole igapäevaelus piisavalt pühitsetud. «Väärtus on taandatud materiaalseks tarbimisväärtuseks. Et seda muuta, on oluline teha midagi, kasvõi väikestki, mis meile annab tagasi selle paljuski katkenud sideme elusaga, looduga selle kõikides ilmingutes. Puude istutamine on üks võimalus olla osaline, hoolida meie maast, pannes käe mulda,» lausus Tulve.

Mets on metsiku ja vaba elusa tähistaja ning tihti inspiratsiooniks heliloojatele. «Ka loomingus püüeldakse vahetu olemise ja väljenduse poole, kus valitseb mingi terviklikkus ja tasakaal. Mets on selles nii võimalikuks arhetüüpseks mudeliks kui ka reaalseks hingeliseks toeks,» märkis Tulve. Tema sõnul on metsa ja loomingu suhe irratsionaalne. «Mets on metsik ja ka helilooming tegeleb paljuski sellega, mis meie elus jääb teisele poole sõnastatavat. See on muidugi kuidas kellelegi - metsa on ju ka igasugust - kellele vaikne salu, kellele kihav džungel... elu käib igal pool,» lausus Tulve.

Tänavune festival Eesti Muusika Päevad oli Märt-Matis Lille sõnul eriline ja enneolematu – seda nii oma rahvusvahelise haarde, väljanduslaadide ja stiilide paljususe, kui ka kodu- ja  välismaiste kuulajate ja külaliste suure huvi osas. «Kõige olulisem kõige selle juures on aga see, et festival kaardistas mitmeid uusi aregusuundasid nüüdismuusika vallas ja lõi seekaudu olulisi teetähiseid. Seda muuhulgas nii teatri- ja kontserdiformaadi kokkuasetamise, jazzi, kirjanduse ja nüüdismuusika ühendamise, kui ka ülimalt originaalsete heliinstallatsioonide kuulajateni toomise kaudu,» lisas Lill.

Helena Tulve lisas, et tänavuse festivali maht oli väga suur - nii suurt hulka teoseid ühel festivalil kuuleb harva. «Hetkeks oli selle valdkonna infovereringe kese siinsamas Eestis.  Sellest kõigest sündis intensiivne, aga ka rõõmus festivali atmosfäär,» sõnas Tulve.

Eesti Muusika Päevad 2019 tõi  kuulajateni uut muusikat mitte ainult Eestist, vaid üle kogu maailma, sest võõrustati rahvusvahelist nüüdismuusika rändfestivali World Music Days. Festivali teemaks oli «Läbi laulude metsa», mis tõi esile koorimuusikat. Igal aastal kuuleb festivalil üle 30 uudisteose.

 Esitajate seas Eesti tippkollektiivid - Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, kammerkoor Collegium Musicale, vokaalansambel Vox Clamantis jpt. Olulisel kohal on ka süvamuusika ja teiste muusikaliste suundumuste - nagu jazz ja etenduskunstide - dialoogi astumine nüüdismuusikaga.