/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/13/11786097t1h1137.jpg)
Risto Joost enne suurkontserti: «Ei mäletagi, millal Verdi «Reekviemi» ettekanne sai teoks ilma läti lauljate abita.»
Risto Joost toob Tõrvasse Verdi «Reekviemi»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõrvas 15. juunil toimuv suur G. Verdi «Reekviemi» ettekanne on eesti klassikalise muusika maastiku kihama pannud. Dirigent Risto Joost peab Verdi «Reekviemi» muusikaajaloo üheks monumentaalsemaiks teoseks. «Oma olemuselt ja ülesehituselt on ta n-ö sarkaalne ooper. On mastaapsed koorinumbrid, aariavormis numbrid, fantastilised ansamblid.»
Kas on midagi, mis teeb Verdi «Reekviemi» dirigeerimise eriti keeruliseks?
Iga nii mahuka teose juhatamine nõuab dirigendilt väga head muusikalist ülevaadet teosest ja selle nüanssidest. Verdi «Reekviem» on teos, mille osi ka tavapublik hästi tunneb. Kuna laval on ca 200 muusikut – orkester, koor, solistid, siis dirigendi ülesanne on kogu selle massi energia suunata helilooja sõnumile. Kui see õnnestub, ei lahku publik kontserdilt ükskõiksena. See on meie eesmärk.
Milline on olnud teie karjääris kõige keerulisem dirigeerimise kogemus?
Keerulisi hetki tuleb laval ikka ette, seda eriti ooperi ettekannetel. Kuna distants orkestri, koori ja solistide vahel on suur, siis võib tekkida hetki, kus 50 meetri kaugusel olev laulja peab selg publiku poole tajuma dirigendi ja orkestri impulsse. Alati see ei õnnestu, aga selle nimel me iga päev töötame, et publik saaks kvaliteetseima elamuse.
Suurejooneline «Reekviemi» ettekanne toimub kaugel suurtest linnadest – Tõrvas. Publikul tuleb seekord tulla teose juurde, ei tooda teost publiku ukselävele. Kas see on teie arust hea või halb?
See, et klassikaline muusika oma monumentaalsete teostega jõuab nii kõrgetasemeliste esitajatega eesotsas Monika-Evelin Liiviga Tõrva linna, on ajalooline sündmus.
Me toome maailma muusikaajaloo ühe kõige mastaapsema muusikateose Lõuna-Eestisse ja loodame, et publik mäletab seda ettekannet positiivses mõttes veel väga kaua. Lisaks on meie ettekanne veel haruldane selle poolest, et kooride koosseis on kokku pandud eranditult eesti kooridest (Eesti Rahvusmeeskoor, Estonia Seltsi Segakoor, Kammerkoor Voces Musicales, Kammerkoor Collegium Musicale). Ei mäletagi, millal Verdi Reekviemi ettekanne sai teoks ilma Läti lauljate abita. Tere tulemast Tõrva 15. juuni õhtul.