Miks dervišid nõnda pöörlevad?

Dervišid pöörlemas. Foto: Erakogu

Mai lõpus Alexela kontserdimajas esinev pöörlevate dervišite grupp on õigupoolest midagi rohkemat kui lihtsalt kõrvaltvaataja pilgu jaoks üks eksootiline muusika- või tantsukollektiiv. Tegemist on sufi munkadega Mevlevi ordust, kellele pöörlemisrituaal on nende igapäevase religioosse praktika keskne osa.

Festivali Orient tegevdirektori Tiina Jokineni sõnul koosneb Eestis peagi esinevate sufide grupp tegelikult täiesti tavalistest inimestest, kes on mingil hetkel oma elus teinud olulise filosoofilise otsuse ja ühinenud elustiiliga, mida sufi ordu pakub. Mevlevi pöörlevate dervišite rohkem kui kaheksasaja-aastane tantsutraditsioon on küll visuaalselt kütkestav, kuid pöörlemist ei õpita selgeks esinemiste jaoks ega selleks, et publik seda kontserdiformaadis pealt vaataks. Pöörlemismeditatsioon on osa pöörlejate tavapärasest elust.

«See teeb nad oma olemuselt ja kaliibrilt hoopis teistsuguseks, kui üks artist seda tavaliselt on. Neist keegi ei ole läbinud koolikatseid, kes pöörlemisele paremini vastu peab, ning pööreldakse tegelikult iseenda, mitte pealtvaataja pärast. Nad on mungad, kes elavad oma elu, mille juurde kuulub pöörlemismeditatsioon, mida meie nimetame sufi tantsuks, kuna meile tundub see tantsuna. Tegelikult on see selline mediteerimise viis, mis viib nad teise reaalsusse ehk transsi, kus nad just nagu ühinevad kõiksuse ja loojaga ja saavad osa kõrgemast tõest. Nemad usuvad sellesse siiralt ning praktiseerivad pöörlemist regulaarselt,» selgitas Jokinen siia saabuvate esinejate tausta.