Tuumadesarmeerijate seiklused

Mattias Berg, «Kandja». Foto: Raamat

Rootsi kirjaniku Mattias Bergi tehnopõnevik leiab aset Barack Obama teise ametiaja keskel. Peategelane on kaksikelu elav agent Erasmus Levine. Ülejäänud maailma jaoks on ta moraalifilosoofia õppejõud. Mehe tegelik amet on kanda USA presidendi tuumanuppu, õigemini spetsiaalset mappi sellele ligipääsuks. Ühtäkki otsustab Levine, et tuumadesarmeerib maailma, ning paneb koos mapiga plehku.

Ma tahaksin väga teada, mida arvaksid sellest raamatust näiteks Sheldon Cooper «Suure paugu teooriast» või Tarmo Soomere Eesti Teaduste Akadeemiast. Kas nad kihistaksid naerda nagu teoloog «Da Vinci koodi» lugedes? Ma ei oska hinnata, kas «Kandja» on tehnoloogia kirjeldamisel adekvaatne, samas pole see loo kulgemise seisukohalt kuigi tähtis. Aurumasinaaegsest maailmast tehnopõnevikku ei saa ja toonased moraalsed dilemmad tänapäevast lugejat enam eriti ei kõneta.

Tõtt-öelda arvasin alguses, et tegemist on sõja-, õigemini tuumasõjavastase raamatuga. Tegemist on siiski vaid tehnopõnevikuga, ning kui arvestada, millistest olukordadest õnnestub tegelastel ilma püsivate vigastusteta pääseda, on järelmaitses tunda ka veidi ulmet.

Ülimalt põnev on raamatu tuumafüüsika ajaloost rääkiv osa, eriti see, mis puudutab Austria teadlast Lise Meitnerit. Tundsin puudust moraalifilosoofilistesse sissepõigetesse. See oleks küll lahjendanud põnevikulisust, kuid olla topeltelus moraalifilosoof – idees on intriigi ning see andnuks loole lisakihi.