Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/17/11719823t1ha106.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/25/12196791t1hdfd7.jpg)
Lugesin mina armsa Lonni tõlgitud teost ning aina suureneva lusti vahele näitas ennast aina sagenev ja suurenev häirivus. Täpsemalt küsimus. Et mida ma tean Armeeniast. Kahetsusväärselt, nagu te kindlasti juba taibanud, sisaldub küsimuses piinlik vastus.
Et seda, mida andis teada kunagine koguteos „Mu kodu – NSV Liit”, mis siis nooremale ja keskmisele koolieale tutvustas kõiki õnnelikke vennasrahvaid, nende suurepäraseid omadusi, andeid, püüdluste ühtsust, muidu murdmatust.
Armeenia kohta oli suur vaimustav avastus, et neil on täiesti oma tähestik; et tegelikult, kui pindala arvesse võtta, pole mitte meie, vaid nemad väikseim liiduvabariik; et vett hindavad nad hästi kõrgelt – vist ongi nagu kõik, kui mäletamist õieti mäletatakse, milles kah kipub kahtlus tekkima.