Rootsi kirjaniku Emelie Scheppi krimilugu „DELTA-väljakutse“ on kolmas raamat, milles asja uurib prokurör Jana Berzelius. Selle naise minevik on täis nii pikki ja inetuid varje, et paneb mõtlema Stieg Larssoni ja tema lohetüdruku rolli üle Rootsi põnevuskirjanduse kujunemisloos.
Tellijale
Hunt karjas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et oleks nagu väike võistlus, kui jubedaid asju suudab raamatutegelane lapsena üle elada, säilitades täiskasvanuna siiski sotsiaalse võimekuse ühiskonnas – olgugi et introverdina – edasi elada. Või on see hoopis nii, et mida eredam valgus, seda tumedamad varjud? Et Lindgreni hygge-ilmas üles kasvanud kirjanikud liiguvad suureks saanuna teise äärmusesse? Samuti võimalik.
„DELTA-väljakutse“ keskmes on kiirabimeedik Philip Engström, kes on tõtt-öelda läbipõlenud inimvare, ning asjaolu, et ta püüab oma pruudiga beebit saada, tekitab isegi veidi võõristust. Sellises hingelises tasakaalutuses inimesi perelisa üldiselt ei huvita. Vähemalt mitte sel määral, et selle nimel eraldi vaeva näha.