Tormijooks metsikule fantaasialennule (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ohoo – vähemalt viiskümmend meetrit pikk saba! Nagu tagasi nõukaajas, mida siin antakse? ERKI moe-show ukse taga vonkleva inimmassi sarnast järjekorda näeb tänapäeval harva. Kuid see annab hindamatu võimaluse vaadelda, kes need moemaiad kodanikud Eestis siis on.

Eesti noor mood pole iial enne olnud nii elujõuline ja laetud nagu praegu. Küllap on tihe sisekonkurents, uus inspireeriv maja, tulihingelised eestvedajad ja moe üleüldine moesolek kokku loonud sellise soodsa fooni. Säravaid moeplahvatusi tuli lavale järjepanu, pinge aina tõusis, vaimustus aina kasvas, peopesad lõid juba plaksutamisest tuld. Olen näinud sadu moeetendusi, kuid harva midagi nii ideetihedat ja võimsat!

Noorte moeloojate sõrmede alt lendab lavale ideid, mida ükski reaalsuse kammits pole veel pigistanud ega tarbimismaailma karmus nudinud. Ja see on vaimustav vaatemäng!

«Ülikõva show,» oli tavaline hinnang etendusele sõltumata sellest, kas küsitlesin moeasjatundjaid või juhukülalisi – kõik said laengu kätte.

Parimas vormis noor Eesti mood

Moelava kulges labürindina läbi EKA uue hoone fuajeede, saalide ja koridoride. Pean ütlema, et ruumi hoogne arhitektuur andis elamusele omajagu vunki juurde. Ehkki seade oli askeetlik.

«Tahtsime teha nii, et kõik vahendid, mis meil kasutada, läheks noorte talentide motiveerimiseks. Parem auhinnafondi kui lavaehitusse, see tundus ausam plaan,» rääkis EKA moeosakonna juhataja Piret Puppart. Erakordselt särava loomingulise tiivasirutuse saavutanud ERKI moe-show’s on just tema üks kirega asja kallal olnud eestvedajaid. Töö hulk, mida mõned laetud minutid moelaval tegelikult tähendavad, jääb publikule saalis hoomamatuks, kuid miski ei suju õlitatult iseenesest. Peakorraldaja Karin Kiigemägi tegi ühes korraldusmeeskonnaga ära hiiglasliku töö show lavale toomiseks, hoidmata kokku ohverdatud unetunde ega närvirakke. Ja asi oli seda väärt!

Kvaliteeti rõhutas tihe eelvoor väärika žüriiga ning lõppvõistluse rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid Janusz Noniewicz, Hazel Clark, Annamari Vänskä, Tanel Veenre, Roberta Einer, Liisi Eesmaa, Helene Vetik ning Kristi Pärn-Valdoja.

Tagasi üles