29. mail tähistab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv oma 90. tegutsemise aastapäeva konverentsiga «Kultuuriloo puhastel allikatel».
Eesti Kultuurilooline Arhiiv tähistab oma 90. aastapäeva konverentsi ja kolme raamatu ilmumisega
Pidupäeval esinevad ettekannetega kirjandusteadlased ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi töötajad Marin Laak, Tiina Ann Kirss, Maarja Hollo ja Epp Annus. Samuti on ettekanded Loomingu peatoimetajalt, endiselt Eesti Kirjandusmuuseumi direktorilt Janika Kronbergilt ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktorilt Maarja Vainolt.
Pealelõunal esitletakse kolme 2019. aasta kevadel valminud trükist. EKM Teaduskirjastus on välja andnud Rutt Hinrikuse ja Tiina Ann Kirsi koostatud mahuka antoloogia «Eesti elulookirjutus» ja vanemteadur Maarja Hollo kogumiku «Kõik, mis oli, on suurem ja suurem. Artikleid eksiilist, traumast ja mälust». Rutt Hinrikuse sõnul on elulugu väga vana enesevaatluse viis, sest see peegeldab indiviidi ja maailma muutumist. «Kuna kõiksugu mälestusi on viimastel kümnenditel rohkelt avaldatud, on see huvi keskmesse lükanud ka küsimuse eluloolise kirjutamise vormide ja nende erisuste järele,» selgitab Hinrikus antoloogia koostamise tagamaid.
Maarja Hollo kogumik on välja kasvanud uurija pikaaegsest tööst Bernard Kangro eksiilis ilmunud romaanidega. Kolmas esitlusele tulev raamat on Epp Annuse ja Brita Meltsi koostatud «Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad», mis ilmus kirjastuses EKSA. Kogumik sisaldab valiku Eesti humanitaaride, sh mitmete Eesti Kirjandusmuuseumi kolleegide mälestusi nende lapsepõlvekodudest. Epp Annuse sõnul kasvas kogumiku idee välja mõned aastat tagasi toimunud seminaripäevast, mille eesmärk oli kaardistada erinevaid kodukujutelmasid Eesti NSV ajast ja mõtestada, kas ja mida tajutakse oma lapsepõlve kodudes nõukogulikuna.
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 90. aastapäeva konverentsi lõpetab Kristen Dobbini, Toomas Volkmanni ja Väliseesti Muuseumi (VEMU) näituse «Elukaare kaks otsa» avamine.