Juhan Viidingu «Igavene juuni»: intensiivne, kuid värskendav puhastustuli

Juhan Viidingu loomingust ja koorimuusikast lavakava kandis ette kammerkoor Collegium Musicale Miina Pärna juhtimisel, kaasa tegid näitlejad Teele Pärn (pildil fookses) ja Priit Põldma. Foto: Kristel Üksvärav

Juhan Viiding on kinkinud eesti kirjandus- ja kultuurilukku tunnetest tulvil luulet, mis siiski suurema osa ajast mineviku varjudega raamatu vahel elab. Nii ju luulega enamasti ongi. 1. ja 2. juunil ärkasid Viidingu tekstid aga Kirjanike Majas taas ellu, rullisid end igati olukorrast üleolevana üle esitajate ja publiku ning suundusid siis taas – niisama mängleva kergusega – mustvalgelt raamatukaante vahele tagasi puhkusele. Publiku väravasse söödeti trumbid: efektsed, intensiivsed ja pingelised. Valitud tekstid andsid mõista, et vastused on ilmselged ja neis ei saagi kahelda. Tuleb vaid mõista ja lennult haarata.

Kontsert ei lasknud fluidumisse langeda või kõrvalisi mõtteid mõlgutada. Kammerkoor Collegium Musicale kandis ette Viidingu (ühes laulus ka Fernando Pessoa) luulele loodud heliloomingut, laulude vahel kõlasid katked mitmest erinevast Viidinguga seotud tekstist, mida esitasid noored näitlejad Miina Pärn (Eesti Draamateater) ja Priit Põldma (NUKU teater). Juba kontserdi alguses ettekandele tulnud proloog andis kuulajale mõista – haara end nüüd ja kohe kaasa või jää kõrvaltvaatajana kaugemale hääbuma. Kaugemalt vaadelda aga selliseid tekste ju ometigi ei saa ega tohi – vähemalt esialgu tundus nii. Osavalt mängisid näitlejad teineteisele dialoogivoore justkui kiiret pingpongipalli. Kuulajale tundus kõik selge – aga siis jälle segane. Kes omavahel kõnelevad? Millisest tekstist pärineb katkend? Pisut puhkust andsid vaid rahulikumalt kulgenud koorilaulud.

Juhan Viidingu loomingust ja koorimuusikast lavakava kandis ette kammerkoor Collegium Musicale Miina Pärna juhtimisel, kaasa tegid näitlejad Teele Pärn ja Priit Põldma. Foto: Kristel Üksvärav