:format(webp)/nginx/o/2016/04/05/5232811t1he164.jpg)
/nginx/o/2019/06/05/12233253t1hb0b0.jpg)
Kogemused kinnitavad, et teine kord on tihti ohtlik. Näiteks restorani puhul. Kui esimene kord on väga meeldinud, siis teisel korral tasub valmis olla pettumuseks, sest tõenäosus, et seekord enam nii äge ei ole, on päris suur.
Tellijale
Vahel on hea, kui keegi ei räägi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seepärast läksingi Kellerteatri teist lavastust vaatama pigem ettevaatlikult, ühte külge ees ajades nagu Jorh Aadniel Kiir. Mulle meeldis esimene kord: väike saal ja joogiga pingile lubamine ja lugu «Mõrvad Rue Morgue'il» ka, kuigi ma teadsin seda (kes Poed ei teaks), ja mind hämmeldab alati, miks politseinikud ei märganud, et ühe ohvri peos on ahvikarvad (keda ei hämmeldaks).
Ent Kellerteatri teine tükk «Armunud alkeemik» oli vastupidi mu ootustele parem kui too teatri avanud esimene tükk.