«Rokikultuuri ei loeta meil kahjuks päris kultuuriks»
intervjuu klubi Barbar omaniku ja programmijuhiga

Rokiklubi Barbar omanik ja programmijuht Madis Velström.

FOTO: Mihkel Maripuu

Mullu 31. augustil avas Tallinnas kaubamaja ja Solarise vahelisel teelõigul uksed rokiklubi Barbar, mille omanik ja programmijuht on 30-aastane Madis Velström. Selle nädala reedel ja laupäeval lõpetab ta klubi esimese hooaja Tartu lähistel Maramaal toimuva festivaliga Barbar Feast, kus astub üles 21 traadibändi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Teisipäevase Tartu Postimehe esiküljel oli lugu rokiklubide kultuuri hääbumisest, praktiliseks argumendiks näide eelmisest reedest, kui Genialistide klubis tuli Eesti ansambli The Dead Furies kontserdile kõigest üks piletiostja. Kuidas kommenteerid?

Ürituse õnnestumiseks peavad tugevalt eeltööd tegema nii klubi kui ka esinejad. Ilmselt jäi see seekord tegemata, oleks tulnud ise inimeste teavitamisel natuke rohkem vaeva näha. Või lisada esinejate nimekirja veel mingi sobiv nimi.

Rokiklubi pidamine pole võimatu, aga see eeldab täielikku pühendumist, sügavat kompetentsi ning pidevat soovi ja suutlikkust areneda. Iga toimiva klubi hea nime ja jätkusuutlikkuse taga seisab tohutu töö ning pidev majanduslik risk.

Kust tuli sinul idee teha oma klubi?

Ma olin eelnevatel aastatel programmijuht Pikne baaris, F.U.B.A.R.-is ja Rockstar’sis. Need üritused, mis ma seal korraldasin, olid kõik tehtud katse-eksituse meetodil ilma mentorluseta ning minu enese rahakoti peal. Mis tähendab, et kui üritus oli miinuses, siis tampisin mina selle oma palgast ise kinni. Mida juhtus kahjuks häirivalt sageli.

Mingil hetkel hammustasin läbi, et kui mu sooviks on pakkuda võimalikult inimlikku ja meeldivat teenust mitte üksnes publikule, vaid ka bändidele, ning sealjuures ise ellu jääda, siis pean ma kontrollima kogu asutust. Sest rahad, mis selles äris liiguvad, on väga väikesed. Baari kassa arvelt on võimalik kompenseerida kohatisi vajakajäämisi piletimüügis.

Kohavalikul rõhusin sellele, et klubi paikneks võimalikult kesklinnas ning ei asuks keldris. Rokiklubi ei taheta enam näha kui urgast, tahetakse head teenust, korralikku teenindust.

Tallinnas pole rokiklubidest viimastel aastatel otseselt puudust olnud. Sest tegutsevad Rockstar’s ja Tapper, otsapidi ka Rock Café, rokiüritusi toimub veel Von Krahlis, Sveta baaris, Ülase klubis, Factorys jne.

Kui klubid ei lähtuks kasuahnusest, vaid teeksid omavahel sõbralikult koostööd, võiks neid olla isegi veel rohkem ning see kõik teeks turule ainult head. Mina isiklikult olen avatud kõigile pakkumistele.

Milles see koostöö peaks eelkõige avalduma?

Kuna kõiki neid klubisid külastavad valdavalt ühed ja samad inimesed, peaksid klubid programmide koostamisel üksteisega arvestama, et mitte üksteise üritustele sisse sõita. Siin annaks väga palju ära sättida juba žanriliselt.

Millises seisus on praegu kohalik traadimuusika skeene?

Väga heas seisus. Kui veel pool kümnendit tagasi tegid soome underground-bändid meie omadele selgelt silmad ette, siis tänaseks on see olukord muutunud. Meil on praegu väga palju bände, kel on õiget energiat ja põlemist, ning kohalik publik on hakanud seda järjest enam hindama.

Millised on su isiklikud lemmikud?

Vaata sel nädalavahetusel toimuva festivali Barbar Feast nimekirja! Kõik seal olevad 21 bändi käisid lõppeval hooajal Barbari klubis esinemas ning jätsid väga hea mulje: hea muusika, sümpaatsed inimesed. Ühtlasi on kohal hea suveilm, tätoveerijate telk, saun, Nailboardi müügilett, viikingite ala, lisaks veel suur peotelk, kus käib pidu ka öösel.

Milline näib Barbari tulevik?

Loodetavasti helge. Mul on suur huvi klubi nime võimalikult palju edasi brändida, sest on kindel, et see Rävala puiestee maja läheb lähiaastatel kindlasti täielikult lammutamisele, ning meil tuleb siit kuhugi edasi liikuda. Mingi plaan on laieneda ka Tallinnast väljapoole.

Tagasi üles