/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2019/06/06/12235620t1h689e.jpg)
Reedest on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud näitus „Geomeetria ja metafüüsika. Mare Vint ja Arne Maasik“.
Mare Vint ja Arne Maasik avavad ühise näituse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mare Vint ja Arne Maasik on mõlemad tuntud Eesti kunstnikud kes arhitektuurimuuseumi näitusel esinevad esmakordselt koos. Näha saab dialoogi kahe kunstniku vahel, kus Maasiku fotod tõukuvad otseselt Vindi teostest. Spetsiaalselt selle näituse tarbeks valminud seeria „Arhitektoonika“ on arhitektuurifotograafina tuntud Maasiku omamoodi austusavaldus Vindi geomeetriliselt korrastatud pildimaailmadele, aga ka tema arusaam ideaalsest ruumist ja täiuslikust arhitektuurist.
Hoolikalt läbitöötatud kompositsioonid, milles pole midagi ülearu ega puudu, kus arhitektuur on jõudnud ülima abstraktsiooni ja üldistuseni. Seni võsa ja maju kaamerasse püüdnud Maasik on seekord pildistatud objektid ise ehitanud – täpse käe ja kindla joonega tehtud maketid on ruumilised mudelid millestki, mida autor ise nimetab valgeks arhitektuuriks: „Mind huvitab metafüüsilise alge ilmnemine valges arhitektuuris, valgetes pindades ja tühjuses nende vahel. Aukudes seintes, valguses ja varjus. Minu eesmärgiks on geomeetrilise ruumi loomine.“
/nginx/o/2019/06/06/12235622t1h5d47.jpg)
Näitusel eksponeeritud makettidel on perekondlik sarnasus arhitektoonidega, mis 1920. aastatel Vene avangardkunstist alguse saanud traditsiooni kohaselt tähendavad arhitektide loodud abstraktseid skulptuure, mis püüdlesid puhta geomeetrilise kunsti poole.
Ka Mare Vint tegeleb ideaalse tasakaalu otsimisega pildiruumis. Tema motiivid on alati äärmiselt esteetilised, nii loodus, park või majad ilmnevad Vindi töödes täiuslikkuseni viimistletud arhetüüpidena – ideaalkujudena.
Me oleme neid maastikke, müüre ja valgeid lõunamaa linnu kõik kusagil näinud, me tunneme need oma lihtsuses ära ning ometi jääme neist väljapoole, sest pole kindel, kas tegu on nägemusega minevikust või tulevast. Vindi enda sõnul on metafüüsika tema jaoks teatud eripära, ebareaalsus.
/nginx/o/2019/06/06/12235619t1h6c0b.jpg)
„Olen muutunud ajas minimalistlikumaks. Leian, et mida napim on pilt, seda suurem võib olla tema mõju. Ja muidugi on minu lemmikteema läbi aegade olnud pargid – see on minu ideaal: eheda looduse ja inimkätega loodu vaheline täiuslikkus“.
Vindi esteetikat on seostatud tema põlvkonna kunstnike reaktsioonilisusega, mis vastandus nõukogude aja inetusele ja ahistavale reaalsusele ning otsis motiive jaapanipärasest napist ilust – vihjete ja tühjuse kaudu.
Ent tema arhitektuurses motiivistikus on ära tunda ka 1970. aastatel noorte arhitektide eestvõttel Eesti kunstimaailma sisenenud postmodernistlikku tunnetust – ajaloolisi hooneid, klassitsistlikke elemente, hääbumise ning varemete ilu, looduse ja linnakeskkonna suhteid.
Näitusega kaasneb kataloog (eesti ja inglise keeles, tekstid Elnara Taidre, Triin Ojari, kujundaja Jaanus Samma).
Mare Vint (s. 1942) on tuntumaid Eesti graafikuid, kes esineb alates 1968. aastast regulaarselt litode, serigraafiate, tuši- ja värvipliiatsijoonistustega nii Eestis kui välismaal.
Arne Maasik (s. 1971) on arhitekti haridusega fotograaf ja kunstnik, kelle huvi fookuses on niihästi suurlinnad kui ka agulid, vanad majad ja võsad ning muidu perifeerne elukeskkond.
/nginx/o/2019/06/06/12235623t1he5dc.jpg)
- Autorid: Mare Vint, Arne Maasik
- Ruumikujundaja: Arne Maasik
- Graafiline kujundaja: Jaanus Samma
- Tekstid: Triin Ojari
- Toetaja: Eesti Kultuurkapital
- Näitus 7.06.-25.08.2019