Stephen Hawkingi hoiatussõnum

Stephen Hawking koos Gonville & Caiuse kolledži kaisukaruga. Foto: Dan White/Swns.com

Stephen Hawkingi (1942–2018) arukalt ja loominguliselt koostatud „Lühikesed vastused suurtele küsimustele“ täiendab oluliselt 20. sajandi ideedeajalugu. Tema paraja mõttetihedusega ladusalt loetavates esseedes sisalduv tänapäeva teoreetiline füüsika ja bioloogia on rüütatud valgustuslaadsesse teadusvaimustusse. Ta sobib teadust populariseerima, sest suudab keerulistest teemadest kirjutada arusaadavalt. Gümnaasiumi religiooniõpetuse ja filosoofia saaks nüüd asendada Hawkingi teaduspõhise valgustusprojektiga. Lugege seda teost ning andke lugeda ka õpilastele, et püsida tänapäeva ajateadvuses ja saada ettekujutus inimkonna võimalikust tulevikust.

Stephen Hawkingi eluiga pikenes aastakümnete võrra tänu teaduse ja tehnika arengule. Cambridge’i rakendusliku matemaatika ja teoreetilise füüsika osakonna doktoriõppesse asumise järel (1962) avastati tal aju ja seljakeeliku närvirakkude taandareng. See haigus põhjustab halvatust ja hingamisvaeguse korral lõpeb surmaga. Arstid ennustasid elulootust umbes viieks aastaks. Ent haiguse kulg aeglustus ja talle määrati teadusrahastus.

Süvenevast liikumispuudest hoolimata Hawking abiellus (1965), sai kolm last ja ta valiti Cambridge’i ülikooli matemaatikaõpetajaks (1979). Šveitsis Euroopa Tuumauuringute Keskuse külastamise ajal 1985. aastal jäi ta kopsupõletikku. Haiglas ühendati ta hingamisaparaadiga. Tema naine keeldus arstide pakutud hingamisaparaatide väljalülitamisest ja tõi ta õhukiirabiga Cambridge’i haiglasse. Pärast elupäästvat operatsiooni jäi Hawking kõnevõimetuks. California arvutiteadlane koostas talle arvuti vahendatud kõnelemismasina. Stephen Hawking hakkas 1980. aastatel kirjutama populaarteaduslikke kosmoseteemalisi raamatuid kooliõpilastele. Pärast menuki „Aja lühilugu“ (1988) ilmumist sai Hawkingist maailma tuntuim teadlane. Eesti keelde on tõlgitud tema järgmise menuki, „Maailm pähklikoores“ (2002) järel veel mitmeid teoseid.