Kirjandusteadlased ja filosoofid arutlevad suvekoolis empaatia olulisuse üle

Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aija Sakova. Foto: Kristjan Teedema

14. kuni 15. juunini toimub Alatskivi lähistel Liivi muuseumis järjekordne Eesti Kirjandusmuuseumi IX kirjandusteaduse suvekool, mis on sel aastal pühendatud kirjanduse empaatilisele häälele. Suvekooli raames avab MTÜ Mondo 14. juunil kl 19 Ida-Ukraina teemalise foto- ja luulenäituse.

Suvekooli ühe korraldaja Külliki Kuuse sõnul toob suvekool sel aastal arutelu keskmesse kirjanduse kui sõnakunsti inimeseks olemist toetava jõu ning keele meele ehk mõtlemise (või kujutlemise) ja keele tiheda seose.

„Arutleme kirjanduse empaatilise jõu üle, otsime empaatia avaldumisvorme ja otstarvet kirjanduses ehk teisisõnu, kõike seda, millest tuntakse praegusel internetiajastul inimeseks kasvamisel puudust,“ selgitas Kuusk. Sarnaseid küsimusi tõstatas tegelikult ka keskkooliõpilane Mikael Raihhelgauz lõppenud hooaja kultuurisaates „Plekktrumm“ (29.01.2019). ERRi kultuuriportaalis ilmunud kirjandussõprade 2018. aasta lemmikraamatute ülevaates „Autahvel. Lemmikraamatud 2018“ kirjutas Heli Allik, viidates Antoine Compaignonile, et „mida raskem on tekste vormiliselt määratleda, seda suurema tõenäosusega saavad need millelegi tähtsale pihta“.

Suvekooli teise korraldaja Aija Sakova sõnul on oluline mõelda empaatia vajalikkuse üle nii teadlase kui ka kultuurikriitikuna. „Kas ja miks on vaja enne tekstide teaduslikku lugemist ja tõlgendamist neid ka empaatiliselt vaadelda, neil endasse mõjuda lasta?“

Kuid empaatiast võib Sakova sõnul mõelda ka palju laiemas kontekstis: „Igas rahvas ja keeles peidus mingi teine või muu, teistsugusus, marginaalsus, mis tuleks avastada. Ka mäletamine, mälestamine, nagu ka unustamine on tugevalt seotud empaatilisusega,“ selgitas ta.

Suvekoolis „Kirjanduse empaatiline hääl“ esinevad ettekannetega nii kirjandusteadlased kui ka filosoofid: Tiina Ann Kirss, Tanar Kirs, Johanna Ross, Aija Sakova, Piret Põldver, Joosep Susi, Mihkel Kunnus, Kristiine Kikas, aga ka Leo Luks, Merike Reiljan, Heidy Meriste, Eduard Parhomenko.

Külas on kirjanikud Veronika Kivisilla ja Kerttu Rakke, kellega tuleb juttu nende 2018. aastal ilmunud teostest „Kuni armastus peale tuleb“ ja „Häbi“. 2019. aasta kevad-suvel eesti kultuuriväljaannetes (Postimees ja Sirp) lahvatanud luulekriitika poleemika üle arutlevad Joosep Susi ja Maia Tammjärv.

Kirjandusteaduse suvekooli korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjanduse töörühm ja Liivi muuseum.