Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2019/06/15/12265310t1h5d42.jpg)
14. juunil andis Poola Raamatu Instituut Krakowi Jagellooni Ülikooli vanimas hoones – Collegium Maius – välja iga-aastase kõrgeima tunnustuse poola kirjanduse tõlkijale maailmas – auhinna Transatlantyk . Sel aastal pälvis preemia Hendrik Lindepuu, kes on tõlkinud poola keelest üle 50 raamatu (nende hulgas kuus raamatut Czesław Miłoszilt ja neli raamatut Leszek Kołakowskilt) ja 70 näidendit.
Transatlantyku auhinda antakse välja 2005. aastast ning ehkki statuudis ei ole kirjas, et tegemist on elutööpreemiaga, siis enamasti määratakse see auhind just elutöö kriteeriumist lähtuvalt. Lisaks kohapeal kätte antud Łukasz Kieferlingi taiesele, uhkele diplomile ja põõsasuurusele lillekimbule täieneb tõlkija pangakonto kümne tuhande euroga. Hendrik Lindepuu tõlgetest on tänavu ilmunud Bruno Schulzi «Liivakella sanatoorium» (LR) ja Sławomir Mrożeki «Valitud teoste» VI köide – «Varia. Autobiograafia» (HLK). Trükikojas on Anna Świrszczyńska luulevalimik «Ma ehitasin barrikaadi».
/nginx/o/2019/06/15/12265311t1h300f.jpg)
Tänukõnes rääkis Hendrik Lindepuu oma teest poola kirjanduse juurde, Tartu Ülikooli tähtsusest Poolale ning tsiteeris muu hulgas president Lennart Meri sõnu, et Poola on ainus Euroopa suurriik, mis mõistab Eesti saatust. Samuti tsiteeris Lindepuu oma tänukõnes eesti kirjanikke Jüri Kolki ja Sven Kivisildnikku.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/15/12265313t1h53e6.jpg)