Suure looja renomee jaguneb kaheks: a) mis temast peetakse kodumaal; b) mis temast arvatakse mujal maailmas. Tsentenniumi puhul tuleb palju juttu Jüri Järveti osadest ja nende täitmisest Eesti filmides, mina võtaksin kõneks ühe mitte-Eesti (toona siiski ikkagi nn kodumaise) töö, Grigori Kozintsevi ajastu- ja perekonnadraama «Kuningas Leari» (1971), milles Järvet mängis peaosa, kuningas Leari.
Tellijale
Kuningas Järvet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihtilugu anti Nõukogude Liiduski preemiad õigetele inimestele ning just selle töö eest pälvis Järvet Nõukogude Liidu rahvakunstniku tiitli. Kokku mängis ta paarikümnes mitte-Eesti filmis, kuningas Leariga sama vastutusrikas on olnud võtmeosa Andrei Tarkovski ulme- ja enigmadraamas «Solaris» (1972) küberneetikadoktor Snautina.
Tahtmata seda vähimalgi määral alahinnata, pean tunnistama, et kuningas Lear on Järveti osatäitmistest mu lemmik. Kas «Solaris» tuli arvesse kõrge tiitli määramisel? Vaevalt. Pigem oli mängimine pooldissidendi Tarkovski filmis kultuuritšinovnikute silmis miinuseks.