Toetust said filmid korvpallist, kratist ja pagulastest

Filmikaamera. Foto: Internet

Eesti Filmi Instituut jagas välja mängufilmi tootmistoetused ja telesarja arendustoetused. Teiste seas said toetust nii mängufilm Kalevi korvpallimeeskonna sporditeekonnast, pagulasdraama kui teleseriaal Ida-Virumaal tegutsenud maffiaühendusest. 

Mängufilmi tootmistoetused läksid kahele projektile. 670 000 eurone tootmistoetus anti Ove Mustingu debüütfilmile «Kalev». Tõsielust inspireeritud spordidraama jälgib Kalevi korvpallimeeskonna teekonda Nõukogude Liidu viimaste meistrivõistluste võitjatiitlile 1991. aastal. Filmi stsenaristid on Martin Algus ja Ove Musting ning selles teevad teiste seas kaasa näitlejad Gert Raudsepp, Priit Võigemast ning Reimo Sagor.

Teise mängufilmina sai toetust Rasmus Merivoo «Kratt». 298 000 euro suuruse tootmistoetuse saanud film on vaimukas fantaasialugu tänasest maailmast. Filmi keskmes on lapsed, kes äratavad ellu Eesti mütoloogias tuntud krati – ent mõistagi ei lähe kõik nii nagu plaanitud.

«Mängufilmi «Kratt» puhul on autoril õnnestunud loosse lõimida meie ajastu suured valupunktid. «Kalevi» puhul on fookuses korvpall, ent samal ajal on see lugu sportlastest, kes ajastu pöördelises segaduses peavad otsustama, kas minna kaasa päevapoliitiliste sündmustega või jääda kindlaks oma ideaalidele. Nii räägivad mõlemad omal moel kaasa aktuaalsetel sotsiaalsetel teemadel,» kommenteeris EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. Filmi «Kalev» toodab Allfilm, «Krati» tootja on Tallifornia.

Eesti Filmi Instituudi ja Kultuurkapitali madalaeelarvelise mängufilmi toetus, summas 100 000 eurot, läks Arun Tamme pagulasdraamale «Konteiner». Filmi stsenarist on Elen Lotman. Allfilmi poolt toodetud «Konteiner» keskmes on grupp pagulasi Afganistanist, Süüriast ja Iraagist, kes avastavad end eluohtlikust olukorrast, kui inimsmugeldajad nad ilma õhuta veoautokasti suruvad. Vaataja saab kõigest osa valdavalt läbi põgenike vaatepunkti, andes seeläbi võimaluse kogeda midagi, mida me ise tõenäoliselt läbi ei ela.

Telesarja arendustoetused jagunesid kahe projekti vahel. 30 000 eurone arendustoetus läks 6-osalisele telesarjale «Joakim Puhk», mille tootja on RUUT ning stsenaristid Livia Ulman, Andris Feldmanis ja Pekka Erelt. Ajalooline draama toob publikuni 20. sajandi esimese poole mõjukaima Eesti ettevõtja, Joakim Puhki elu. Sari näitab, kuidas veendunud sotsialistist saab suurkapitalist, kes suure sõja eel leiab end olukorrast, kus iga valik toob endaga kaasa vaid hävingu.

Teise telesarjana sai 30 000 eurose arendustoetuse «Põlev maa». 8-osaline põnevusdraama jutustab tõestisündinud loo, mis räägib Ida-Virumaa kuritegelikust ühendusest nimega «Kolhoos». Telesari jälgib kuritegeliku jõugu tekkimist, võimuvõitlusi ning viimase arenemist organiseeritud maffiaks. Ajaskaalal paigutub tegevus üheksakümnendatest kuni 2017. aastani – hetkeni, mil kriminaalne ühendus ka kohtu ette toodi.

«See on esimene kord, kui saame võimaluse luua venekeelne Eesti seriaal, koos sarjas vene keelt rääkivate Eesti näitlejatega,» kommenteeris Tibbo-Hudgins. Telesarja «Põlev maa»stsenaristid on Mihkel Seeder, Valdo Arula ja Olga Belyaeva ning seda toodab Filmid ja saapad.

EFI selle aasta telesarjade arendustoetused ja mängufilmide tootmistoetused on välja jagatud. Aasta teises pooles toimub mängufilmide stsenaariumi- ja arendustoetuste voor.