«Tervitused Kiievist, vabaduse linnast,» kuulutas üks kohalik graafik oma postkaardil, mida müüs Ukraina kultuuriplatvormi Izolyatsia korraldatud turul Bazart. Mai lõpus oli ametisse astunud Ukraina uus president Volodõmõr Zelenskõi, kes saatis kohe samal päeval laiali nii parlamendi kui ka valitsuse. Missugusest vabaduse linnast me siis räägime?
Tellijale
Raamist väljas. Sõnumid vabaduse linnast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mina läksin Kiievisse otsima vabadust kunstist ning kohtusin Kiievi kunstinädala ajal noorte kuraatorite ja kunstnikega, kes linnas tegutsevad. Kiievis elab küll kaks korda nii palju inimesi kui terves Eestis, kuid riik on sõjas. Nii ei oodanudki ma liiga pulbitsevat kunstielu ega ka suurt rahvusvahelisust.
Kohtusin kohaliku kunstniku Žanna Kadõrovaga, kes osales 58. Veneetsia biennaali peanäitusel «May You Live in Interesting Times», ja küsisin temalt, kas peakuraator Ralph Rugoff käis tal Kiievis ateljeevisiidil ning valis ta nähtud tööde põhjal näitusele. «Ei, kuraatorid ei käi siin,» naeris energiline Žanna. «Jah, Vilniusesse võivad nad veel minna, see on lihtsam, aga siia nad ei tule.»