Täna toimuvad Telliskivis ESTO kirjandusvestlused

Marie Under

FOTO: arhiiv

Teisipäeval, 2. juulil kell 16 toimuvad Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis ESTO egiidi all kirjandusvestlused «#VÕRGUSTIKUD Pagulased ja väliseesti kirjandus», sellele eelneb kell 15 laste kirjanduslik kohtumine Leelo Tunglaga.

ESTO kirjandusvestlustel «#VÕRGUSTIKUD Pagulased ja väliseesti kirjandus» arutletakse pagulas- ja väliseesti kirjanduse üle eri nurkade alt. Jutuks tuleb omal ajal Nõukogude Liitu emigreerunud punapagulaste kirjandus, hiljem nõukogude võimu eest Läände pagenute looming ning pagulaste ja nende järeltulijate võõrsil avaldatud võõrkeelsed teosed.

Kõnealustel teemadel arutlevad Toomas Haug, Tiina Ann Kirss, Janika Kronberg, Aare Pilv, Anu Saluäär ja Jaan Undusk. Katkendeid teostest loeb Jürgen Rooste.

«Pärast revolutsioone ja Vabadussõda läks osa Eesti vasakpoolsetest Nõukogude Liitu ning neil tekkis seal oma kirjanduselu: anti välja ajakirju ja raamatuid, loodi rühmitusi, jälgiti uusi kirjanduslikke suundi nii Venemaal, Eestis kui ka Läänes, polemiseeriti. Lisaks emigreerunutele osalesid selles needki, kelle vanemad olid tsaariajal majanduslikel põhjustel Venemaale läinud ja kes polnud ideoloogiliselt nii radikaalsed. Aja jooksul sulgus see kultuurimull endasse, leidmata korralikku väljundit ei Eestis (poliitilistel põhjustel) ega Venemaal (keelelistel põhjustel). Suur osa Venemaa eesti intelligentsist tapeti 1930ndate lõpupoolel, pärast sõda jõudsid Eestisse sellest vaid kõige võimutruumad riismed,» tutvustab oma ettekannet Aare Pilv.

«Karl Artur Adson, Karl Ast Rumor ja Karl Ristikivi esindavad Eesti (pagulas)kirjanduses kolme erisugust loojatüüpi. Adson on igas mõttes konservatiiv, kelle iseseisvusajal loodud võrumurdelise lüürika järel paguluses ilmuvad memuaarid on kantud nostalgilisest ihalusest turvalise lapsepõlve ja väikese maailma järele. Ast Rumor rikastas eesti kirjandust vabameelse erootika ja psühholoogiliste motiividega revolutsiooniliste liikumiste taustal ning hiljem paguluses laenas ainest mütoloogiast ning Brasiilia eksootilisest õhustikust ja ajaloost. Ristikivi puhul on rõhutatud konservatiivsust: sisimas kandes kristlikke väärtusi, ometi neid rõhutamata ja pealetükkimatult uurib ja kaardistab ta Euroopa ajaloo kulgu keskajast kuni oma vahetu kaasajani, mõtestades inimese ja euroopluse olemust,» kirjeldab Janika Kronberg, kelle ettekanne kannab pealkirja «Kolm Karli».

Lisaks kõneldakse neist eesti kirjakultuuri edendajatest, kelle tähelend sai alguse Ameerika mandril pärast Teist maailmasõda poliitilises paguluses. Nende seas oli nii prosaiste ja luuletajaid kui ka esseiste. Üheks kõige jõulisemaks välismaal debüteerinud luuletajaks kujunes Torontos elanud Urve Karuks (1936‒2015) ja kõige iseseisvama käekirjaga esseistiks bostonlane Paul Reets (1924‒2016), kellelt mõlemalt on äsja ilmunud uusi avastusi pakkuvad loomingu koondkogud.

Eraldi tähelepanu saavad rootsi autorid, kes on Eesti vastu huvi tundnud ja midagi Eesti kohta kirjutanud (nt Gun Jacobson, Ingrid Hesslander) ning Eesti päritolu autorid, kes on hakanud rootsi keeles kirjutama (nt Käbi Laretei, Maarja Talgre, Mats Miljand, Peeter Puide, Andres Küng, Alex Milits, Enel Melberg, Silvia Airik-Priuhka, Ilona Laaman, Helga Suits-Kangro, Jan Kauri, Mare Kandre).

Arutlustele eelneb kell 15 kohtumine kirjanik Leelo Tunglaga, kes kõneleb lastele seni veel avaldamata värssjutustusest ja muust, kunstnik Else Lagerspetz joonistab räägitavat. Järgnevas töötoas saavad lapsed koos kirjandusuurija Kri Marie Vaigu ja Else Lagerspetziga avastada, millistest taimedest ja loomadest kirjutas 1944. aastal Rootsi emigreerunud luuletaja Marie Under, ning joonistada selle põhjal oma koomiksi.

Kirjandussündmus on tasuta ning toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning ajakirja Looming koostöös.

Tagasi üles