ILmar Moss: laulupeo paremad ajad on veel ees

Ilmar Moss meenutab seniavaldamata pilte vaadates laulupeo 100 aasta juubelit.

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

Ilmar Moss meenutab laulupidusid, mille korraldamisega oli seotud 42 aastat.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

1969. aasta laulupeo tuli süüdati Tartus ja see käis läbi kõik tolleaegsed rajoonid ja kohaliku alluvusega linnad. See oli esimene kord, kui tuli enne lauluväljakule jõudmist Eestis rändas. Tõrviku toide oli Johannes Kelderi käes, kes töötas rahvaloomingu majas. See põles sel ajal steariinist vürflitega, mida aeg-ajalt peoga tõrviku kolusse lisati. (Sel aastal saatis laulupeotuld 28-liikmeline tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori tehniline tugimeeskond – toim.) Pärast taasiseseisvumist hakkas tule ringkäiguga tegelema meestelaulu selts.

Nagu siis, nii on ka praegu tule teekond inimestele vajalik. Tänavate ja teede ääres tulid inimesed välja tule teekonda vaatama. Nad võtsid tule pisarsilmil vastu, see oli suur elamus. Mul on olnud au ja võimalus 42 aastat laulupeokarussellis osaleda ja ma usun, et selle paremad ajad on veel ees. Elu ja võimalused arenevad. Mul tuli elada küllaltki erinevatel aegadel. Ajad enne eelmist juubelilaulupidu, isegi enne 1960. aastat olid juba sula­aja kindlate tunnustega. Siis enam kedagi ei represseeritud ega Siberisse ei saadetud. Minul jäi õnneks kogemata eelnev, tõeliste repressioonide aeg, 1940.–1950. aastad.

Tagasi üles