Hiiu Folk hoiab alkoholivaba joont

15. Hiiu Folgi avamine, Foto: Astrid Nõlvak

Pühapäeval lõppenud 15. Hiiu Folgi juhi Astrid Nõlvaku sõnul olid festivali märksõnadeks taas turvalisus ja perekesksus ning mõlemale andis nüüd ja annab ka edaspidi raami see, et üritus on alkoholivaba. 

«Muusikud ja paljud-paljud külastajad ütlevad, et me teeme õiget asja – et niivõrd hea on olla kohas, kus ei ole purjus inimesi ja topse vedelemas ning kõike muud, mida tavaliselt festivalidel näeb,» ütles Nõlvak.

Stefan Timmermans Belgia duost Madingma ütles ausalt, et oli laval pabinas. «See oli mu esimene alkoholivaba festival!» ütles ta. «Aga see oli täiesti okei – ja kõik on muusika heaks. Imeline festival – palju lapsi lõbutsemas, inimesed olid väga rahulikud ja lõõgastunud.»

Rootsi viiuldaja Daniel Wikslund rääkis, et teda üllatas, kui tähelepanelikult siinne publik jälgis laval toimuvat. «Tahan levitada sõna terves maailmas ja öelda kõigile, et nad tuleksid Hiiu Folgile,» ütles Wikslund.

15. Hiiu Folgi eriti rikkalik kava pakkus publikule armsaid kohtumisi, harivaid loodusretki ja õpitube, piilumisi paikadesse, kuhu muidu ei satuta ning muidugi väga häid kontserte. Kolmandat aastat järjest aitas festivali õnnestumisele kaasa päikeseline ilm. 

«Pole vaja kannatada Viljandi Folgini, sest Hiiu Folk juba käib!» ütles kultuuriminister Tõnis Lukas festivali avades.

Seekord algas Hiiu Folk Sõru paadikuuris ja see tõi kohale ka inimesi merelt. «Jõudsime sadamasse ja avastasime, et siin käib festival, kus polegi osalenud,» rääkis üks purjetaja. «Järgmisel päeval purjetasimegi hoopis Orjaku sadamasse. Võtsime jalgrattad, tulime Kassari kiigeplatsile ja nägime, et saab küll ilma alkoholita pidutseda!»

Festivalikülalistel oli peale kontsertide võimalus külastada paiku, mida tutvustas pererahvas ise: Vaemla villavabriku peremees Mihkel Valdma näitas, kuidas saab lambavillast lõng; Putkaste mõisa peremees Peeter Paemurru pajatas mõisa kirevast ajaloost Stackelbergidest kuni sovhoosi ja põllumajanduskooli ajani välja. Tutvuti Kärdla endise kohtumajaga ehk Ave Vitaga, kus külalised võttis vastu luuletaja Ave Alavainu.

Hubases Kassari rahvamajas lauldi Valter Parvega taas salmikulaule. Väikestes paikades sündisid vapustavad muusikalised elamused: Suuremõisa lossis näitas Brasiilia muusik Eduardo Agni, mida saab välja võluda ühestainsast kitarrist, Kassari kabelis andis hingemineva kontserdi akordionist Maimu Jõgeda.

Teel Vohilaiule üllatas matkal osalejaid Hiiumaa vanim elanik, 102aastane krapsakas Liidia Piilberg oma taluõuel kõiki kui armsaimaid külalisi vastu võttes; retkelised ise üllatasid end sellega, et lõid keset merd pilliloo saatel lahti perekonnavalsi.

Pikaks ajaks jääb Vanajõe orus käinutele hinge hommikuse metsa etendus Euroopa naaritsa asurkonna elupaigas, giidiks oli seal bioloog Tiit Maran.

Tänulikke õpilasi leidsid töötoad: traditsioonilisi Eesti ja Kanada viiulilugusid õpetasid Eeva Talsi ja April Verch, rootsi viiulilugusid Daniel Wikslund, parmupilli Cätlin Mägi, karmoškat Ruti Kirikmäe ja Siim Sarv; viimane õpetas ka eesti tantse. 

Väikese juubeli puhul oli festivalil publikule ka üllatus – katsetasime uut kohta Ristnas Paradiisirannas, kus tegi oma debüütesinemise fusion-duo Total Collapse ehk ansambli Radar trummar Paap Kõlar oma bassimängijast tütre Kelli Kõlariga.

Peamises peopaigas Kassari kiigeplatsil esinesid Tõnis Mägi, Mari Jürjens, Marek Sadam ja Sadamasild, Nedsaja Küla Bänd, Madingma, Curly Strings ja April Verch – The Heritage Projekt, Naised Köögis, Untsakad, Olavi Kõrre ja Balkan Horo.

Traditsioonilisel kirikukontsertide päeval musitseerisid Robert ja Anti Jürjendal, Laikrete pereansambel, Eva Väljaots ja Tuli Taevast. Festivali lõpetasid Käinas Robirohi, Nõianeitsid ja Astrid Nõlvak ning Olavi Kõrre. 

«15 aasta jooksul on katsetatud mitmeid asju, praegu võib öelda, et kullaproov on saavutatud,» arvas festivali kauaaegne päevajuht Kristjan Arunurm.