Nõiduslik luksus Pärnus 
Heili Sibritsa kommentaar 

Pärnu Muusikafestivali gala Pärnu Kontserdimajas 19.juulil. Fotol  Florian Donderer (viiul), Robert Traksmann (viiul), Mari Adachi (vioola), Andres Kaljuste (vioola), Theodor Sink (tšello), Georgi Anitšenko (tšello). 

FOTO: Kaupo Kikkas

Weekendi sel aastal Pärnus ei toimu, kuid Sunseti vaib pole kunstküüsi ja -ripsmeid ning jõmmiesteetikat aus hoidvast linnast kuhugi kadunud. Suvises Pärnus tümpsust ei pääse ja seda kontrastsemalt mõjub nädal aega kestev Pärnu Muusikafestival.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Järvi Akadeemia õpilased – muusikud, keda õpetavad maailma tippude tipud, needsamad tipud, kes koos Eesti muusikute koorekihiga moodustavad Eesti Festivaliorkestri – libisevad vaikselt jalgrataste-tõuksidega hotelli-ranna ja Pärnu kontserdimaja vahel. Turistidest eristab neid pillikast, sirgem rüht ja asjalikum pilk. Tegelikult randa, kus juulipäikses end punaseks kõrvetada, eriti ei jõutagi (Paavo Järvi, festivali eestvedaja, ei saanud merre kordagi), sest kogu nende tähelepanu on koondunud helidele ja omavahelisele seltsielule. Lõpupeol tehtud ühised selfid ja laused, nagu näiteks «kui Pariisi tuled, siis kindlasti helista», «sinuga ma loodan veel koos mängida», kinnitasid, et üksteist on leitud ja ühiseid mänge on veel ees ootamas ning enam pole Järvisid vahendama vaja.

Eesti Festivaliorkestri kontserdil toimus ka Kristjan Järvi oma isale Neeme Järvile tema 80. sünnipäevaks kirjutatud teose «Korale for 80» tänavu juunis valminud uue versiooni esiettekanne.

FOTO: Taavi Kull/Pärnu Muusikafestival

Tagasi üles