Viimaste nädalate päikesevaesuses, pidevas vihmasabinas ja eestlaslikult külmas suves on eriti eriskummaline, et esimene päike üle mitme päeva ilmus välja hetkel, mil ma viie härrasmehe seltskonnas Viljandi Muusikakooli trepil istet võtsin, et üks vestlus maha pidada. Justkui oleks nimelt see lõbus sõpruskond oma naerulaginaga päikese pilvede tagant välja meelitanud.
Tellijale
Kui igaüks uluks regiviisi..
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.