Ellu ärganud anekdoodisangar Juku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andrus Vaarik ja Leelo Tungal etenduse proovis.
Andrus Vaarik ja Leelo Tungal etenduse proovis. Foto: Tairo Lutter

Keeruliste aegade valguses ei ole imekspandav, kui üks või teine üritus või püüdlus olude tõttu soiku jääb. Tavatu on pigem see, kui mõni selline sahtlipõhja kolletuma jäänud krempel end aastaid hiljem paksu tolmukorra alt uuesti välja kaevata lubab ning selgub, et ajahammas polegi lõpliku laastamisega hakkama saanud, vaid töö on säilinud päris kõbusana.

Nõnda juhtus kahekümne aasta eest Raimo Kangro ja Leelo Tungla ühistööna valminud lastemuusikaliga «Juku», mis 1998. aastal Vanemuise teatri jaoks Juku anekdootidest kokku kirjutati. Kuigi Vanemuise loobumise järel sai muusikalist midagi, mis end vaevu meelde tuletada lubas, on muusikalist nüüdseks saanud peagi esmaettekandeks kõlblik koguperelavastus, mis ei lase end heidutada moodsamatest aegadest ja sellest, et kroonist sai juba mõni aeg tagasi euro.

Reporter Tuuli Põhjakas uuris muusikali tegijatelt, kuidas mismoodi see teos täpsemalt lavale sai. Ja kas nalja ikka tehakse.

Tagasi üles