Vajadusest sündinud turismiobjekt

Nõukanostalgia näitus Balti jaama ootepaviljonis FOTO: Joosep Pank Foto: Joosep Pank

Kui juhtute suvel käima Tallinna või õigupoolest peaaegu ükskõik millise teise vanema Euroopa linna vanalinnas, siis varem või hiljem sattute mõne sisseviskaja otsa, kes kutsub teid vaatama keskaegsete piinariistade näitust.

Suur osa sellistest piinariistadest on fiktsioon, mida kannavad edasi üksnes linnalegendid, aga kauge ajadistantsi tõttu ei hakka enamik külastajaid midagi vaidlustama. Keskaegsete piinariistade asemel võib see vabalt olla inkvisitsioonimuuseum, mõni loendamatutest Kesk-Euroopa pidutsevatele poissmeestele ja kiimas vanadele sokkudele mõeldud magedatest erootikamuuseumidest, võimalus kümmelda õlles ja veinis või mõni hädisem kunstikogu, kus saab näha kolme Picasso taldrikut. Sellised muuseumid või muuseumilaadsed näitus-tooted on enamasti üles ehitatud avalik-õiguslikest muuseumidest märksa turistilikumate objektidena, mis halvemal juhul on mõttetud rahalüpsmismasinad ja paremal juhul täidavad mingeid lünki.