Mis tunne on olla ketser?*

Alessandro Venturella. Foto: Ollie Millington

Kui nu-metal üheksakümnendate keskel ja lõpus oma esimesi samme tegi, olin mina alles idee oma vanemate peas. Ma ei mäleta, kuidas mainstream'i vooludesse sööstis raketina Linkin Parki «Hybrid Theory» (2000), mis defineeris järgnevatel aastatel kogu nu-metal'i olemuse. Ei mäleta ma ka ajakirja Metal Hammer poolt viimase 25 aasta parimaks metal-albumiks tituleeritud Slipknoti debüüti nimega «Slipknot» (1999).

Keerasin albumi ilmumise hetkel alles hällis külge, taustal mängimas paremik Pink Floydist ja Dire Straitsist, võib-olla natukesest Onu Bellast. Kuid 15 aastat ajas edasi ning minu kõrvakanaleid täitis vaevu muu kui Slipknoti hilisem üllitis «All Hope Is Gone» (2008).