
On kahtlemata liigutavalt kaunis, kui eksistentsiaalne valu ja alastatus, mida inimesed on võimelised iseendale ja üksteisele pakkuma, kõlab kaunilt kokku indie-meloodilise biidiga. Eriti kui selle tausta meeleolustavad kelmikad sõnad, immitsenud läbi komöödiast, eneseirooniast- ja vihast, aga ka ühiskonnakriitikast. Kuid ennekõike puhtast ja lahtise südamega paberile kantud lembest.