:format(webp)/nginx/o/2019/08/16/12469506t1h93c4.jpg)
Möödunud aasta suvel pidi Rummu karjääris toimuma elektroonilise muusika festival Moonland. Vaid paar nädalat enne algust selgus aga, et välisinvestorid on juhtme seinast välja tõmmanud ja festival jääb ära. Appi tõttas klubi HALL meeskond, kes kolis muist esinejaid Noblessneri sadamas asuvasse klubisse ja tegi seal ise pisut väiksemas mastaabis paaripäevase festivali The Dark Side of The Moon.
Eesti suvefestivale on viimastel aastatel tabanud mõnedki «ärajäämised» – kaks vast kuulsaimat neist Tallinnas toimuma pidanud Sweet Spot ja Pärnu Weekend. Seetõttu oli ka arusaadav HALLi kollektiivi mure siinsete promootorite edasise usaldusväärsuse säilitamise ja improviseeritud lahenduse pärast. Eelmine TDSOTM oli kokkuvõttes õnnestumine, rahvast oli kui murdu ja keegi ei jäänud pika ninaga, mistõttu ka loogiline, et sel aastal prooviti uuesti.
Mitmepäevase festivali korraldamisel ööklubis on häid ja halbu külgi. Enamasti tähendab suveüritus Eestis loodusesse ja vabasse õhku põgenemist – I Land Sound, Intsikurmu, Kalana Saund jne; see on teatud kollektiivne palverännak, kus elatakse telgis ja kaenlaaluseid pestakse tavalisest harvemini. Festivali lõppedes pakitakse oma äraruunatud kodinad rongi või autosse ja tagasi koju jõudnuna paistab kõik toimunu kui üks pikk unenägu.
Arvestades aga meie subtroopilise suve heitlikkust, on iga väliüritus juhuse meelevallas, sest kui ilmateade näitab 14 kraadi pluss vihma, siis pooled inimesed eelistavad kodus nina nokkida. Tasub vaid meenutada 2017. aastal Rummu karjääris toimunud elektroonilise muusika festivali Into The Valley, mida ilmataat kostitas Siberi surmatuulte, arktilise vihma ja üleüldiste viimsepäevaoomenitega.
/nginx/o/2019/12/29/12839418t1hf72a.jpg)