Musta valguse piirkond
Nelly Sachsi luulekogu arvustus

Nelly Sachs, «Tähestiku laip tõuseb hauast».

FOTO: Raamat

Ikka on hea, kui luulet tõlgitakse, sest tehakse seda ju harva. Tõlkeluule osakond on raamatupoes tavaliselt ostjast vaata et kõige kaugemas kohas ja ilmselt on turg selle niiviisi paika pannud.

Tellijale

Tavaliselt on seal ka küllalt vähe ühikuid. Enamasti kui lähen raamatupoodi, siis astun ikka ka tõlkeluule riiuli juurest läbi, lubades endale neil kordadel alati millegipärast lootust, et ehk on sinna sugenenud midagi, millest polnud aimugi.

Üllatusi too riiul kunagi ei paku, ikka kohtab seal vanu häid tuttavaid, kelle positsioone ei aeg ega inimesed vähemalt selle riiuli kontekstis pole muutnud. See on üks kohti meie kiirelt muutuvas maailmas, mis jääb ikka samaks või siis peaaegu samaks.

Juhtusin hiljuti suvises lõõgastushoos lugema Ain Kaalepi 1973. Sirbis ja Vasaras ilmunud pala «Fantaasiapala teemal meie sajandi luule». Selles võtab ta ühtlasi lugeda üles luuletajaid, kes selleks hetkeks on eesti keeles mingil määral olemas ja keda üldse mitte. Saksa-juudi luuletaja Nelly Sachski käib sellest läbi kellenagi, keda lugeda tasub ja kes eesti keeleski olemas võiks olla. Nüüd on Rein Raud võtnud kätte ja tõlkinud kogumikutäie Nelly Sachsi luulet.

Tagasi üles