Sõjas ja kinos on parimad platsid tagapool

Ralf Rothmann, «Surra kevadel». Foto: Raamat

Kirjanikud on inimtõug, kes elab paljuski inspiratsioonist – tehnilised oskused on teisejärgulised, lauseid moodustada suudab kohustusliku koolihariduse ning pealesunnitud kirjaoskuse ajastul igaüks. Inspiratsioon, see loovuse katalüsaator, vajab, nagu elu on näidanud, oma sünniks mingit afekti, soovitavalt negatiivset.

Sellega seoses meenub, et keegi suurtest prantsuse prosaistidest, vist Honoré de Balzac, on kunagi kirjutanud, et iga naisega veedetud õnnelik öö läks talle maksma pool köidet romaani. Sest õnn mürgitab loovust, teeb vaimu laisaks, paneb hinge rasvuma. Rõõmul ja rahulolul puudub justkui sügavusmõõde, ükski oma renomee ja tõsiseltvõetavuse pärast muretsev kirjanik neid meeleseisundeid enese loomingus eriti (pikalt ja põhjalikult) ei portreteeri.

Positiivse elamuse pealt võib kirjutada mõne armastusluuletuse, lauluteksti, naisteka või lastejutu, kuid täiskasvanulik ja kunstiküps romaan näib vajavat oma tõukepunktiks ning kütuseks midagi probleemset või koguni traagilist, nagu näiteks: läbitunnetatud ebaõiglus või alandus, alaväärsuskompleks, murtud süda, sunnitud pagulus, lein jne.

Kirjaniku jaoks, kes soovib vaadelda maailma ja inimeksistentsi läbi valu, võib negatiivsete elukogemuste ja personaalse tragöödia puudumine osutuda teise astme pseudotragöödiaks. Todd Solondzi mängufilmis „Happiness“ (1998) esineb näiteks üks noorest naiskirjanikust karakter, kes neab oma saatust, kuna keegi ei vaevunud teda lapsena vägistama, muutes tema täiskasvanuea katsed toota vastavasisulist kirjandust seetõttu vähemalt tema enese silmis pinnapealseks ja ebaautentseks.

Vanasõna ütleb, et kui kahurid räägivad, siis muusad vaikivad. Tegelikult on vist vastupidi. Kõik suured sõjad on tootnud oma tahtmatu kõrvalsaadusena suurel hulgal kirjandust. Inimloomus vajab enese avaldumiseks piirisituatsioone – sundvalikuid, mis testivad ja defineerivad isiku tegeliku moraalse, ideoloogilise jms karakteri. Sõda pakub selliseid situatsioone ja valikuid tööstuslikes kogustes.