Maltal kohtub ajalugu müsteeriumiga

Päikesepaistelisi päevi on Maltal umbes 300. Kui aga juba kord sajab, siis muutuvad tänavad koskedeks, vihmavarjudest suurt abi ei ole. Għawdexi ehk Gozo saare pealinn Valetta jäi fotole kahe vägeva saju vahelise hetke silmipimestavas päikesesäras, mis kestis vähem kui minut. Edasi kallas hommikuni nagu pangest. Foto: Margus Haav

Vahemeres peesitavalt Maltalt on Sitsiiliasse 80 ja Tuneesiasse 284 kilomeetrit. Malta strateegiline asend on endaga kaasa toonud hulgaliselt erinevaid kultuure, millest vanimate jäljed ulatuvad enam kui 7000 aasta taha.

Unikaalne vabaõhumuuseum

Neoliitikum, pronksiaeg, rauaaeg. Foiniiklased, kreeklased, kartaagolased. Roomlased, vandaalid, araablased. Normannid, berberi piraadid, osmanid. Prantslased, britid. Puunia periood. Roomlased. Mereröövlid. Bütsants. Rüütlid. Araablased. Britid. Mõned lisavad sellesse nimekirja ka tulnukad. Sumeda Malta kohal hõljub mõnusalt müstiline aura.

Las Vegasesse on tähelepanuväärselt maitsetul kombel kokku kogutud Eiffeli torni, Vabadussamba, Egiptuse sfinksi ja veel mõne muu ilmakuulsa rajatise koledad turukoopiad. Maltal on pea kõigist ajastutest jäänud maha ehedad jäljed, nii et ajaloohuvilise jaoks on Malta üleni nagu üks suur ja põnev vabaõhumuuseum.

Ġgantija, Ħaġar Qim ja Tarxien, maailma vanimad templid. Need megaliidid seisid püsti juba siis, kui Stonehenge’i kompleksi rajamiseni jäi veel tuhat aastat ning sama kaugele jäi ka Egiptuse vaaraode peas ootamatult tekkiv mõttesähvatus, et võiks tegeleda veidi moodsama arhitektuuriga ja püstitada mõne kolmnurkse rajatise.

Keegi ei mäleta, kes need templid ehitas. Keegi ei tea, keda või mida seal ülistati. Nendest vanimate iga arvatakse olevat 5000–6000 aastat, ja seal nad seisavad tänaseni. Ehitusel on kasutatud sageli paarikümnetonnised kivimürakaid ning aegade udu varjab ka seda, millise kunstiga need ometi tuhandeteks aastateks püsti saadi. Mingit mörti ega muid siduvaid aineid muistsed ehitusmeistrid ei kasutanud. Neil polnud seda vaja.