Pärnu Linnagaleriis avatakse kaks näitust

Pärnu Kunstnike Majas avatakse Juss Piho maalinäitus “Figuurid”. Foto: Juss Piho

Pärnu Linnagalerii avab kolmapäeval, 4. septembril kaks uut näitust — Raekojas (Uus 4) avatakse Jaak Visnapi kureeritud Eesti Maalikunstnike Liidu näitus “La grande bellezza|Kohutav ilu” (avamine kell 16), seejärel suundutakse Pärnu Kunstnike Majja (Nikolai 27), kus kell 17:00 avatakse Juss Piho maalinäitus “Figuurid”.

“La Grande Bellezza / Kohutav ilu” Pärnu Raekojas (4.09-28.09.2019) loob sünergia filmiklassika ja maalikunsti vahele ning on inspireeritud Paolo Sorrentino samanimelisest kultusfilmist. Näitusel osalevad Eesti Maalikunstnike Liidu liikmed uute teostega, mis on valminud spetsiaalselt selleks näituseks.

Kuraator Jaak Visnap: "Suvi.  Päevasest rannal lebamisest päikesest põletatud kehad on vedanud end õhtustesse seiklustesse, kokteilid terrassibaarides mõjuvad kui valuvaigistid. Valged limusiinid, peod kuni hommikutundideni, kus inimesed unustavad tabud, valehäbi, eluraskused. Forsseeritud tunded, mis asenduvad ärgates tühjusega. Pidu on lõppenud, meelde jäänud ainult kaja toimunust. Pidutsejate järellõhn, mida ei suuda minema uhtuda ka hommikused tänavakoristusautod. Ka kõige küünilisemad ja pragmaatilised inimesed hakkavad lootma oma elu teises pooles halastusele, mõistmisele ja andestamisele. Inimesed on jäänud vanaks ja pigem elus kõrvaltvaatajaks. Elu suurmängust hakkame tihtipeale saama aru alles siis, kui see hakkab lõppema."

Juss Piho “Figuurid” Pärnu Kunstnike Majas (4.09.2019- 5.10.2019) toovad vaatajani Pihole Omase metafüüsika. Võib ju tema maale võib nimetada metafüüsilisteks, mõeldes eelkõige maalis kujutatud teatraalse, mõne kultuuriliselt laetud detailiga (sammas) ruumi peale, aga ka sürrealistlikeks, mõeldes eelkõige kummastavate detailide peale. Kui kasutada Toomas Raudami tähelepanekut, siis on need kummastavad detailid niisama kodused kui tolmulapp või laelühter või punase varrega pürst pliidi ees. Sest kohe on aru saada, mis on mis.

Reet Varblane Juss Piho loomingust: "Enamik Piho maale on figuratiivsed, olgu siis tegelaseks inimene või loom. Tema maalidest võib rääkida kui lavastatud lugudest, kus tegelased on omavahel seotud, kuid kust ei selgu, millised on nende suhted. Suure loo sees on tavaliselt mitmeid väikesi, näiliselt juhuslikke lookesi, misanstseene. Või kui kasutada Roland Barthes’i küll fotograafia kohta käivat sõnavara, siis ka Juss Piho maalide võlu ja sageli intriig ei peitu mitte studium’is ehk kompositsioonis, vaid punctum’is ehk siis esmapilgul tähele panemata detailis, žestis, näoilmes, pilgus. Seda iseäranis siis, kui ilme või pilk on kujuteldav, sest figuuril puuduvad nägu või silmad või suu. Juss Piho ei kasuta maalimisel pintslit, tema tööriistadeks on igasuguses mõõdus pahtlilabidad, kaabitsad. Ta ei alusta maalimist valgest pinnast, vaid kasutab tumedat krunti, et saada salapäraselt säravat värvi.Nii toimivad ka Juss Piho maalid igas uues koosluses ja eksponeerimisruumis täiesti teistmoodi. Nagu Juss Piho maalide puhul ikka, on kõik ambivalentne."