Karistus ja kuritöö

Sellisieid üsna jaburaid stseene tuleb filmis «Kohtunik» Kohtuniku Soome-seikluste ajal palju ette. Paremal Mait Malmsten. Foto: Acme Film

Ma ei oleks uskunud, et värskeima Eesti filmi arvustamiseks on kõige õigem tsiteerida Jeesus Kristuse sõnu mäejutlusest, aga palun, siin see on: «Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!» (Matteuse evangeeliumi 7. peatüki 1.–2. salm).

Seega ei soovitanud Jeesus inimesel kohtumõistjaks hakata, aga just seda tööd teeb Mait Malmsteni kehastatud peategelane Andres Puustusmaa samanimelises filmis «Kohtunik». Üsna kergel käel, masinliku mugavusega täiendavate tõendite uurimisest loobudes mõistab ta süüalusele ränga karistuse. Huvitav, mida peab üldse tegema, et Eesti Vabariigis 15 aastat vanglat saada? Sellele film ei vasta ja see pole ka loo põhiteema.

Kohtunikul tekib konfrontatsioon süüdimõistetud naise vennaga (Märt Avandi), millest johtuvalt ta ise kuritöö toime paneb. Järgneb põgenemine Soome. Kohtuniku ambivalentset olemust iseloomustab tema dialoog Avandi tegelaskujuga, mille käigus ta ise väidab, et on vaid inimene ja teeb oma tööd, ning sama lausega sujuvalt tõestab, et tegelikult on ta vaid inimeseülese süsteemi mutrike, ja sellega ülimalt rahul. Kohtuniku enda veendumust sellest, et ta on ikkagi inimene, tõestab vaatajale tema untsuläinud eraelu. Mutritel seda pole.