Fotograafilist tõde pole kunagi olnud

„Trump Miss Mexicoga“. Tegu on kunstiteosega, pildil kujutatud mees ei ole Donald Trump. Foto: Alison Jackson

USA lipuvärvides sein mu ees meenutab plakatit Donald Trumpi poliitkampaaniast „Make America great again“. Sisenedes läheb sein keskelt pooleks ehk automaatuksed avanevad ja seisan silmitsi näituse tohutu suure avapildiga. President Trump koinimas ovaalsaali laual lamavat Miss Mehhikot.

„Mitte midagi, mida meile näidatakse, ei saa usaldada, miski pole autentne,“ kirjeldab Jackson oma näituse „Tõde on surnud“ ideed. „Fotograafia on tegelikult suur vale, aga inimesed ikkagi usuvad seda,“ seletab ta. Oma näitusega soovib kunstnik tõestada fotograafia petlikkust ja osutada meediaruumis valitsevatele libaväärtustele.

Oskuslikult valitud teisikute kaudu näitab Jackson popstaare, neid „tänapäevaseid pühakuid“ totrates huumoriga vürtsitatud olukordades, naeruvääristades piltidest üleujutatud kaasaegset meediat, kus privaatsus on muudetud avalikuks ja mõte piirdub paarisaja tähemärgiga.

Jacksoni põhitees fotograafia petlikkusest ei sisalda fotograafia üle juurdlevale inimesele muidugi midagi uut. Foto ei kujuta meid ümbritseva ehtsust. Üksikud suurepärased fotod suudavad edasi anda asjade ja olendite olemust – ja see on oluline lähtepunkt fotograafia mõtestamisel.