/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/01/12426433t1h6c36.jpg)
Kinoteatri Eksperimendi korras vaatas olematu teatrikogemusega Alissija-Elisabet Jevtjukova ära 2018. aastal 224 etendust. Ekstreemsest aastast sünnib dokumentaalfilm «Aasta täis draamat», mille režissööriks on Marta Pulk.
Oktoobri lõpul jõuab kinodesse dokfilm palgalisest teatrivaatajast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobris 2017 avaldas Kinoteater töökuulutuse leidmaks Eestist inimest, kes on teatrist täiesti puutumata. 450 taotleja hulgast valiti välja Alissija-Elisabet Jevtjukova, 21-aastane rätsepa haridusega slaavi tüdruk Valgast. Tema tööülesandeks oli vaadata ja arvustada kõiki 2018. aastal esietenduvaid teatrilavastusi.
Üks idee autoreid, Kinoteatri produtsent Paul Piik kirjeldab, et inimeste reaktsioon sellisele ametile on olnud naljakas. «On inimesi, kes ütlevad, et ma väga tahaks sellist tööd teha! Ja siis on inimesi, kes ütlevad, et see töö ajaks neid kindlasti hulluks.»
13. jaanuaril 2018 esimest korda teatrisse läinud Alissija nägi aasta jooksul etendusi, mis inspireerisid ja etendusi, mis tekitasid meeleheidet. Ta koges märtsikuist esietenduste hullust, mil 20 päevaga oli vaja vaadata 21 etendust. Ta koges suveetenduste hullust, mil teatrit tehakse kõikides Eestimaa nurkades ning muidugi detsembrihullust ehk rohkelt lastele mõeldud jõuluetendusi.
Režissööri sõnul läbis Alissija aasta jooksul uskumatu teekonna. «On korraga hirmus ja ilus hetk olla 21 ja küsida, mida ma siin maailmas üldse tegema peaksin – Alissija pidi selle osa oma elust läbi tegema enneolematu eksperimendi tingimustes.» Marta Pulk rõhutab, et see ei ole film teatrist, vaid lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.