Raoul Kurvitz räägib kohtade pöördumatust kadumisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Eesti Arhitektuurimuuseum
Eesti Arhitektuurimuuseum Foto: Kultuurikava.ee

Sel kolmapäeval, 18. septembril kl 18 saab loengusarjas ELAV RUUM kuulata kunstnik Raoul Kurvitza mõtteid ruumide muutumisest ja kohtade kadumisest läbi isikliku prisma. Loeng on kantud kohtade pöördumatu kadumise morbiidselt poeetilisest tonaalsusest.

Taolistes kadumistes pole midagi ülemäära halvakspandavat, kui asemele astuvad ajakohasemad ruumilised kooslused, küll saab nentida kohtade kadumise fakti kui niisuguse eksistentsiaalset, lausa ülendavat, ehkki ängistavat ilu. Nagu meenutatakse igaveseks lahkunud lähedasi või sõpru, ilma et nendega taaskohtumiseks oleks vähimatki võimalust.

Kurvitza sõnul on ta elus vahetanud elupaika tervelt 46 korda, päris paljusid neist kohtadest polegi enam olemas. Kas hoone on lammutatud või hävinud, teinekord tulnud ka kogu ümbritseva asemele sootuks midagi muud. «Selline äratundmine on tegelikult üpriski traumaatiline kogemus ning jagangi valikut taolistest juhtumitest omaenda isiklike kogemuste najal.»

Kõige loomulikumal, samas aga kõige vägivaldsemal, pöördumatumal ning kiiremal moel toimuvad taolised teisenemised linnakeskmetes. Üht-teist neist pöördumatult kadunud kohtadest on talletatud fotodel, kuid hoopis põhjalikumad, sageli uskumatult detailsed ja paljukihilised on elusolevate asjaosaliste mälupildid neist – antud juhul Kurvitza enda omad. Konkreetse näitepaketi korras tuleb juttu Tallinna paarist kesklinnakvartalist, lisaks veel mõni drastilisemat sorti personaalselt läbielatud kohtade kadumisjuhtum.

Raoul Kurvitz (1961) on arhitekti haridusega kunstnik ja muusik. 1980. aastate lõpu üleminekuaja radikaalseima kunstirühmituse Rühm T asutaja (koos Urmas Muruga) ning esindanud Eestit ka Veneetsia kunstibiennaalil (1997). Tegeleb kunstiga selle kõige erinevamates avaldumisvormides nagu maal, video, installatsioon, performance ja ka muusika.

ELAV RUUM on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum tutvustab populaarses vormis siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleb publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele. Loengusari on mõtteline täiendus arhitektuurimuuseumi püsinäitusele «ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri».

ELAV RUUM. Raoul Kurvitz

18. septembril 2019 kell 18 Rotermanni soolalaos

Sissepääs tasuta

Tagasi üles