Avatakse näitus 75 aasta tagusest suurest põgenemisest

TLÜ Akadeemilises Raamatukogus avatakse näitus 75 aasta tagusest suurest põgenemisest.

FOTO: Harry Liivrand

Neljapäeval, 19. septembril kel 13 avatakse TLÜ Akadeemilise Raamatukogu galeriis (Rävala 10) pidulikult suurnäitus «75 aastat suurest põgenemisest. Ajakirjandus, raamatud, fotod». Näituse kuraator on Harry Liivrand, kujundaja Rene Haljasmäe. Avamisel kõnelevad tollane paadipõgenik kirjanik Enn Nõu ja kirjandusteadlane Sirje Kiin.  Näitus kestab 24. novembrini.

Tänavu septembris möödub Eesti ajaloo ühest kõige dramaatilisemast sündmusest, eestlaste suurest põgenemisest Nõukogude teise okupatsiooni eest läände, 75 aastat. Akadeemiline Raamatukogu meenutab seda erakordset, rahva mällu läbi ja üle põlvkondade sööbinud lugu raamatukogu rikkalikust välis-eesti kirjanduse keskusest pärinevate tollaste ajaleheartiklite, ajastu tausta ja sündmusi käsitlenud (mälestus)raamatute, pisitrükiste ja eesti fotograafi Karl Hintzeri (1895 Tartu – 1967 Lüübek) dokumentaalfotodega, samuti eksponeeritakse Rootsis töötava Enno Halleki maali «Aer».  

Vabasse maailma põgenes Vene okupatsioonivõimu uue terrorilaine hirmus – meeles nõukogulaste hirmutööd 1940–1941 – Mart Laari hinnangul üle 80 000 inimese. Nende hulgas oli kõikide sotsiaalsete kihtide esindajaid, kuid proportsionaalselt üks mõjukamaid oli rahvuslik intelligents, sh loovtöötajad, sest pagulusse siirdus suur osa eesti kultuurieliidist. Seetõttu moodustab näituse teise osa valik Välis-Eestis ja taastatud Eesti Vabariigis pagulusest kirjutatud raamatuid.

Näitus on osa suure põgenemise 75. aastapäeva tähistamise programmist «Minna ei taha, kuid jääda ei saa» (18.–22. septembrini 2019) koostöös Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) ja Eesti Kultuuriseltside Ühendusega.

Samas avatakse külalisnäitusena Torontost (Eesti Õppetöö Keskus/VEMU arhiiv) fotonäitus «Balti Ülikool 1946–1949». Saksamaale põgenenud ning Hamburgis legendaarseks muutunud Balti Ülikooli asutanud eestlastest, lätlastest ja leedulastest kõneleva näituse on kureerinud Piret Noorhani ja Helga Merits.

Tagasi üles