Peale viit kuud pühendumist minu jaoks ühe erilise ja väljakutseid esitava platvormi taasloomisele pean teatama, et olen otsustanud otsad sel korral kokku tõmmata. Mõne aja eest suundudes vabaduse otsingutele arvasin selle eesootavat ühel omanäolisel teatriplatvormil.
Mind on alati saatnud teatriga seotud tegijate vastu kirjeldamatu austus ja lugupidamine, eriline tänu aga nende lõputule ja sõltumatule vabaduseotsingule. Samas ei ole mind maha jätnud ausus ja vastutus oma seniste ülesannete, kaasteeliste ja eelkõige enda vastu.
Olukorras, kus mulle sai osaks teadlik desinformeeritus, ei ole mul võimalik ei endale ega platvormile seatud eesmärke täita. Hea juhtimiskultuur saab alata vaid soodsalt pinnaselt, varjatud probleemid ja pealesurutud kokkulepped ei ühti minu arusaamaga ausast juhtimismudelist ning kahjustab enim igapäevaste ülesannete täitmist ja pärsib konkurentsivõimelise üksuse tekkimist.
Olukorras, kus platvorm on kaotanud osaliselt oma näo ning meeskond ei saa toimida objektiivselt ja iseseisvalt ning olla vaba oma otsustes, ei ole võimalik kõnelda jätkusuutlikust arengust ega positiivsetest väljavaadetest.
Teatrimaailmas ma selles situatsioonis oodatud kasutegurit ei tooda, ei endale ega veel nõudlikumale vaatajale. Hoolimata austusest tegijate vastu ja tänust mitmekümnele arendavale kohtumisele, pean raske südamega kirjutama alla selles olukorras ainuvõimalikule otsusele.
Olen seisukohal, et iga uus juht peab olema informeeritud õigel ajal ja detailselt platvormi probleemidest, nii majanduslikest kui personalialastest, nende tekkepõhjustest ja veel enam esmapilgul varjatud juhtimismudelitest. See ei saa toimuda järkjärgulise avastamisretke tulemusena ning suunduda prognoosimatusse tupikusse.