Paavo Järvist sai väga olulise orkestri peadirigent

Paavo Järvi Tonhalle orkestri ees.

FOTO: Gaëtan Bally

Oktoobri esimestel päevadel avas sügishooaja Zürichi Tonhalle orkester, dirigendipuldis Paavo Järvi, kes alustab oma esimest hooaega selle väärika 150-aastase kollektiivi peadirigendi ja muusikajuhina.

«See on maailma üks parimaid orkestreid, olen väga õnnelik, mu unistus on saamas tõeks,» lausus Paavo Järvi rahulolevalt pärast edukat  – publiku aplaus oli tugev ja pikk – esimest kontserti.  

Paavo Järvi juhatusel kõlas Arvo Pärdi teose «Kui Bach oleks mesilasi pidanud …» uue versiooni esiettekanne, Jean Sibeliuse looming – soomlaste rahvuslik uhkus «Kullervo-sümfoonia» ning kantaat «Laulu Lemminkäiselle», kus solistide Johanna ja Ville Rusaneni ning Zürichi Lauluakadeemia koori kõrval astus lavale ka Eesti Rahvusmeeskoor (koormeister Mikk Üleoja).

Paavo Järvi, RAM ja Tonhalle orkester.

FOTO: Gaëtan Bally

Tonhalle Maag

Gaëtan Bally

Kontserdid toimusid 2., 3. ja 4. oktoobril Tonhalle Maagi moodsas ja askeetlikus, kuid suurepärase kõlaga kontserdisaalis. See kunagisse tööstuspiirkonda Tonhalle orkestrile ehitatud ajutine kontserdimaja on muusikute koduks 2021. aasta märtsini. Täpselt nii kaua kestavad ulatuslikud renoveerimistööd Zürichi järve ääres asuvas kontserdimajas. Kusjuures 1895. aastal valminud hoone avas toona Brahms isiklikult.

Pressituuril renoveeritavasse majja teatas Paavo Järvi naljatledes rahvusvahelisele ajakirjanike seltskonnale, et 2021 kuulevad nad teistkordselt «Kullervot» –  see Sibeliuse teos tekitas oma ootamatuses Paavo Järvi ametisse pühitsemise kontserdil kõige rohkem vastakaid arvamusi.

Paavo Järvi möönab, et avakontserdile valitud heliteosed on ootamatud ja võib-olla isegi raskepärased Zürichi publikule. «Aga ma tahtsingi näidata, et toimumas on muutus, et kõik ei lähe vanaviisi edasi,» põhjendab Järvi.

Õnnelik hetk Tonhalle orkestri ees, dirgent Paavo Järvi ja helilooja Arvo Pärt tänamas üksteist.

FOTO: Heili Sibrits

Avakontserdi vastuvõtuga jäi Järvi rahule, orkester kõlas tema hinnangul imeliselt ning kõik läks nii, nagu ta oli soovinud. «Kogu kamp oli koos,» lisab Järvi, pidades silmas, et olulisel õhtul istus saalis ka tema perekond, teiste seas isa maestro Neeme Järvi, õde Maarika Järvi, aga ka helilooja Arvo Pärt.

Oma esimesel hooajal Tonhalle sümfooniaorkestri peadirigendina soovib Järvi keskenduda Põhjamaade heliloojate loomingu tutvustamisele. Alanud hooajal on Tonhalle orkestri juures resideeruvaks heliloojaks Erkki-Sven Tüür, mis tähendab, et tema heliteosed on Zürichis fookuses. Esimene kontsert Tüüri loominguga kõlab juba 21. oktoobril.

Avakavast rääkides nendib Järvi, et esimene kontsert ei saanudki olla rohkem Eestile pühendatud – kohal oli RAM (isegi rikkale orkestrile on meeskoori ennutamine-majutamine paras väljakutse, eriti veel kallis linnas nagu seda on Zürich) ja kavas oli Arvo Pärti heliteose uusversioon.

Järvi jaoks oleks olnud mõeldamatu mitte mängida nii tähtsal õhtul Arvo Pärdi loomingut.

Paavo Järvit ja Arvo Pärti seob juba aastatepikkune inspireeriv koostöö. «Paavo Järvi ei ole mitte ainult minu kaasmaalane, vaid ka muusik, keda ma väga kõrgelt hindan ja kelle muusikalist tunnetust ma usaldan. Võin täie kindlusega oma viimase töö tema kätesse anda ja ootan rõõmuga meie koostööd Zürichis,» tunnistas Arvo Pärt enne kontserti saadetud pressiteates.

Arvo Pärt ja Andreas Berger teose «Kui Bach oleks mesilasi pidanud …» uuele versioonile õiget kõla otsimas. Hetk Tonhalle orkestri proovist.

FOTO: Tonhalle

3. oktoobri kontserdil Zürichis oli kohal ka Arvo Pärt, kes jäi orkestri ja Paavo Järvi tööga väga rahule. Tonhalle orkestri esituses kõlas «Kui Bach oleks mesilasi pidanud …» uusversioon. Tegemist on 1976. aastal valminud teosega, mida helilooja on hilisematel aastatel korduvalt ümber töötanud.

Algselt klavessiinile, instrumentaalansamblile ja lindile loodud originaalversioonist tegi Arvo Pärt juba 1984. aastal uue seade klaverile, puhkpillikvintetile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele. Nüüd, 35 aastat hiljem pöördus ta sama materjali juurde tagasi ning töötas 2019. aasta kevadel kogu partituuri veel kord läbi.

«Soovisin muuta teost senisest kompaktsemaks ja haaratavamaks ning tuua muusikalist struktuuri veelgi selgemalt esile. Selleks oli vaja läbi viia n-ö partituuri salenduskuur,» on selgitanud Arvo Pärt. «Kuna tegemist on väga range süsteemiga, mis põhineb arvul neli ja nootidel B-A-C-H, siis ei olnud seda võimalik teha ainult kustutuskummi ja kääridega,» lisab ta «vaid pidin teoses läbivalt tegema uued arvutused ning muutma pisut ka muusikas peituvat valemit.»

Tonhalle orkestri uuenevas kontserdimajas saab 2021. aastast lisaks muusika nautimisele ka imetleda vaadet Zürichi järvele. Fotol Paavo Järvi tutvustamas imelist vaadet ajakirjanikele.

FOTO: Alberto Venzago

Ka rahvusmeeskoori ja Paavo Järvit seob pikk koostöö. 2004. aastal võitis rahvusmeeskoor koorimuusika kategoorias Eesti esimese Grammy. Auhinna tõi Sibeliuse kantaatide salvestus Paavo Järvi juhatamisel.

Sibeliuse «Kullervo-sümfooniat» esitas Eesti Rahvusmeeskoor Paavo Järvi dirigeerimisel esimest korda 1997. aastal Rootsis Stockholmis ja sellest koostööst valmis toona CD. Zürichi kontsertidel on «Kullervo-sümfoonia» solistideks õde-venda Johanna Rusanen ja Ville Rusanen, kellega koos on esitatud teost nii Eestis, Soomes kui ka Jaapanis.

Paavo Järvi ja Tonhalle orkestri ühisest kontserdist tegi otseülekande Mezzo Live, kontserdi salvestas ja kannab 6. oktoobril üle SRF (Schweizer Radio und Fernsehen).

Lisaks Zürichi Tonhalle orkestrile on Paavo Järvi Jaapani NHK Sümfooniaorkestri peadirigent ja Die Deutsche Kammerphilharmonie Bremen kunstiline juht ning peadirigent. Tema südameorkestriks on aga Eesti Festivaliorkester.

Paavo Järvi tutvumas renoveerimisel oleva kontserdimajaga.

FOTO: Alberto Venzago

Rahvusvaline ajakirjanike seltskond ja Paavo Järvi tutvumas renoveerimisel oleva kontserdimajaga.

FOTO: Alberto Venzago

Tagasi üles