Nobeli kirjandusauhinna laureaadid on selgunud! (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Olga Tokarczuk 2017. aastal.
Olga Tokarczuk 2017. aastal. Foto: AGENCJA GAZETA / REUTERS

Täna teatas Rootsi Akadeemia, et 2018. aasta eest määrati Nobeli kirjanduspreemia poola kirjanikule Olga Tokarczukile ning 2019. aasta eest Austria kirjanikule Peter Handkele.

Mitmeid mõlema kirjaniku teoseid on tõlgitud ka eesti keelde ning selline valik märgib kompromissi erinevatesse põlvkondadesse kuuluvate autorite valimisel. Olga Tokarczuk (sündinud 1962) on ilmselt kõige tuntum kaasaja poola kirjanik, tema töid on tõlgitud üle maailma. Rootsi Akadeemia põhjendas preemia määramist lausega «fantaasiarohke ning entsüklopeediliselt kirgliku jutustamisoskuse eest, mis kujutab piiride ületamist kui eluviisi».

Olga Tokarczuki loomingust on eesti keeles ilmunud jutukogu «Maailma kõige inetum naisterahvas» (2005) ning romaanid «Algus ja teised ajad» (2012) ja «Päeva maja, öö maja» (2013), kõik Hendrik Lindepuu tõlkes. 2013. aastal külastas ta Tartus Prima Vista kirjandusfestivali raames ning reisis ringi ka mujal Eestis.

Peter Handke (sündinud 1942) on austria kirjanik, kes on kuulunud potentsiaalsete Nobeli preemia laureaatide ringi juba mitukümmend aastat. Rootsi Akadeemia põhjendas preemia määramist «geniaalse keelekasutusega mõjukate teoste eest, mis uurivad inimeseks olemise äärealasid ja spetsiifilisi nüansse». Handke on kirjutanud ka näidendeid ja filmistsenaariume, muuhulgas teinud koostööd režissöör Wim Wendersiga, mille tuntuim näide on «Taevas Berliini kohal».

Peter Handke loomingust on eesti keeles ilmunud lühiromaanid «Tõelise tundmuse hetk» ja «Vasakukäeline naine» (1981, tõlkinud Mati Sirkel), näidend «Kaspar» (1970, tõlkinud Rita Tasa) ning jutustus «Kirjaniku õhtupoolik» (2012, tõlkinud Tiiu Relve).

Tagasi üles