Esietendub Mart Kangro lavastus «Enneminevik»

Mart Kangro

FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees

14. oktoobril esietendub Kanuti Gildi SAALis Mart Kangro uus soololavastus «Enneminevik». Lavastus kõneleb mäletamisest ja amneesiast, mis käivad alati käsikäes.

Mart Kangro küsib: Mida me otsustame mäletada ja mida unustada? Kas me oleme see, mida me mäletame, või see, mida me oleme otsustanud mitte mäletada? Kas on olemas ajalooline mälu? Aga ühiskondlik? Mis on üleüldse see, mis mäletab? Millest kõneleb see kriim? See lõhn? See pommiauk?

Mart Kangro kirjutab: Nii kaua, kui ma mäletan, olen ma soojadel õhtutel joonud alati Aperol Spritzi. Paljud minu elu kõige olulisemad jutuajamised või meeldejäävamad kohtumised teiste inimestega mõnes parginurgas, festivalikeskuses või sõpradel külas olles on möödunud selle aperitiivi, vahuveini ja mullivee oranžika segu seltsis.

Kuidas see algas, ma ei mäleta. Võib-olla see jook maitses mulle. Võib-olla oli midagi tema värvis − värviline sillerdus ei olnud liialt pealetükkiv ja edev, vaid piisavalt kitšilik, et mõjuda cool'ina. Alkohol selle segus ei mõjunud kunagi haamrilöögina pähe, vaid rammestas su lihased ja tõi öösel kaasa rauge segamatu une.

Ent Aperol Spritz ei maitse mulle juba enam ammu. Ta on lääge ja lahja korraga. Tema värv on muutunud tüütuks ja tema poolt loodud sotsiaalsetes kontaktides pole midagi eksklusiivset, sest seda jooki joovad nüüd kõik. Tema valmissegamine on üksluine ja igav, koostisosad ning nende vahekorrad ei muutu kunagi, mitte midagi selle joogi valmistamisest ei jäeta kujutlusvõime hooleks − minu klaasis kordub muutumatul kujul alati üks ja seesama segu.

Ja ometi palun ma sobiva hetke saabudes baarimeestel või sõpradel endale ikkagi välja valada ühe Aperol Spritzi ning istun siis, oranž vedelik klaasis, koketeerides mõnel eeslinna rõdul. Õhtud on soojad ja tuletavad meelde paljusid sooje õhtuid enne seda. Vahel sajab. Loksutan apelsiniviiluga kaunistatud kristallselget kokteili ja joon mõned sõõmud. Seejärel vaatan, kuidas kuiva kätte jäänud jääkuubikud klaasis aeglaselt, kuid pöördumatult ära sulavad.

Mart Kangro on vabakutseline etenduskunstnik, koreograaf ja lavastaja. Ta keskendub oma töödes inimkeha ja liigutuse tähenduslikkusele teatris kui semiootilises aegruumis ning lavasituatsiooni olemuslikele küsimustele. Viimastel aastatel on ta toonud lavale ka töid draamanäitlejatega, kus ta ise esinejana lavale ei astu (Teater NO99s ja Von Krahli Teatris, samuti Moskvas).

Autor, laval: Mart Kangro; dramaturgia: Eero Epner, Mart Kangro; helikujundus: Kalle Tikas; valgus ja tehnilised lahendused: Kalle Tikas, Henry Kasch; ruumi konsultatsioon: Anu Vahtra, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Moving in November festival (Helsingi)

Esietendus ja etendused toimuvad Kanuti Gildi SAALis Tallinnas 14. ja 15. oktoobril, 7. novembril, 21., 22. ja 23. veebruaril ning Tartu Uues Teatris 25. ja 26. oktoobril.

Pärast 15. oktoobri etendust Tallinnas järgneb vestlus kunstnikega, mida viib läbi Madis Kolk. Pärast 26. oktoobri etendust Tartus järgneb vestlus kunstnikuga, mida viivad läbi Tartu Ülikooli teatriteaduste üliõpilased.

Tagasi üles