Raamatus «Kütid, karjused, kriitikud: Digiühiskonna utoopia» («Jäger, Hirten, Kritiker: Eine Utopie für die digitale Gesellschaft», 2018) visandab Richard David Precht lääne demokraatlike ühiskondade tulevased võimalikud toimimisvariandid, mis võivad – aga ei pruugi – meid ees oodata, kui laseme end lõplikult ja kontrollimatult «ära digiteerida». Ta ei tauni uut tehnoloogiat, vaid soovitab aru pidada, kui kaugele on mõistlik selle tarvitamisega minna.
Ilmus raamat digiühiskonna utoopiast
Üks raamatu keskseid teemasid on kodanikupalk ehk elu ilma sunniviisilise palgatööta, mis saabub seoses paljude vanade töökohtade kadumisega, tuues kaasa kõikvõimalikke uusi probleeme. Autor pakub värsket vaatenurka tööle, eriti palgatööle, ja rahale kui inimese väärtuse senistele mõõdupuudele.
Digiajastu nõuab ka poliitikutelt täiesti uut lähenemist mitmele valdkonnale, sh töötusele ja sotsiaalsüsteemile. Tuleb asuda lahendama küsimusi, mis puudutavad inimeste õigusi digimaailmas, e-privaatsust, digitaalse info kättesaadavust jm. Seni on poliitikud Prechti väitel tegelnud pigem «lamamistoolide ümbersättimisega Titanicul».
«See on raamat tuleviku pärast muretsevatele inimestele. Enamjaolt ilmselt töötutele inimestele, sest tavapärast töö- ja elukorraldust Precht ei ennusta,» on teose kohta märkinud publitsist ja keskkonnaekspert Marek Strandberg. «Digitaalses düstoopias, kus enamiku tööd teevad masinad, on siiski olemas ka mõningaid kodanikunaudinguid. Baassissetulek näiteks,» lisas Strandberg.
Filosoof ja publitsist Richard David Precht (s 1964) on üks saksa filosoofia uue laine tuntumaid ja nõutavamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 40 keelde. Raamatute kirjutamise kõrval peab Precht loenguid, kohtub ja diskuteerib eri valdkondade esindajatega ning juhib telekanalis ZDF vestlussaadet «Precht».
Raamatu tõlkis saksa keelest Katrin Kaugver.
«Kütid, karjused, kriitikud» ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas «Bibliotheca Controversiarum».