Esitletakse lendurite mälestusi sisaldavat raamatut

Kultuuritoimetus
Copy
11. novembril esitletakse Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses raamatut «Lendurijutud».
11. novembril esitletakse Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses raamatut «Lendurijutud». Foto: Plakat

Esmaspäeval, 11. novembril kell 16 esitletakse Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses raamatut «Lendurijutud», mille on koostanud Raivo Kask. See sialdab nelja eesti lenduri omakäeliselt kirjutatud mälestusi ja lugusid.

Remi Milk (1918–2011) oli Eesti sõjaväelendur aastatel 1939–1941, auastmelt leitnant. Temalt on raamatus meenutusi õpingutest Eesti Sõjaväe Lennukoolis Tallinnas Maarjamäel aastatel 1938–1940. Taustaks sünge aeg: II  maailmasõja algus ja Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Raamat sisaldab ka Remi Milki haruldase metsavenna päeviku 1941. aastast, mis ilmub esmakordselt. Päevikumärkmed on kirjutatud tihedas pliiatsikirjas. 1941. aasta suve lõpul võitles Remi Milk major Hans Hirvelaane Eesti Vabatahtlike Pataljonis. „Kuna Rapla oli kiiluna venelaste rinde sees, siis 10. augustil algas esimene Rapla lahing. 75 kergelt relvastatud mehega pidasime vastu 10 tundi kahuritule toetusel ründavale ülekaalukale vaenlasele,” kirjutas Milk oma „Metsapäevikus”.

Aastatel 1942–1944 oli Milk Saksa sõjaväe mereluure välismaalastest lennugrupi lendur (oberleutnant). Septembris 1944 lendas Nõukogude vägede pealetungi eest varjule Rootsi kuningriiki. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991 käis sageli Eestis.

Karl Lepimani (1929–2006) saatus oli olla lendur Nõukogude võimu aastatel. Ta alustas postilendurina Kesk-Venemaal, seejärel tegi patrull-lende Põhja-Venemaa Kotlase oblasti metsade kohal, otsides metsatulekahjusid. Ta vedas reisijaid ja kaupu kaugetesse põhjapoolsetesse piirkondadesse ajal, mil lenduri ainus orientiir oli all maastikul kulgev hõbedane jõepiir. Karl Lepiman oli hiljem aastaid ainuke eesti rahvusest tsiviillendur Aerofloti Eesti Üksikus Lennugrupis Tallinnas. Oma karjääri jooksul lendas lennukitel PO-2, Jak-12, An-2 ja IL-14 ning helikopteril Mi-1.

Peeter Murusalu (1946) alustas teise piloodina lennuki An-2 („moosiriiuli”) kokpitis. Oli Aerofloti piloot aastatel 1968–1986. Oma lenduriaja lõpetas Peeter Murusalu juba Tu-134A kaptenina. Raamatus avaldatud jutustused „Lend järgmisesse aastasse” ja „Lennujaam” näitavad teda ka andeka kirjamehena.  Järgnevalt katkend loost „Lend järgmisse aastasse”:

Raivo Kask (1942), selle kogumiku koostaja, oli Aerofloti ja Estonian Airi kapten aastatel 1964–2006. Ta on lugejale juba tuttav esikteose „Lendur” (2016, SE&JS) kaudu.

Raivo Kask on lennanud lennukitega Jak-12, An-2, IL-14, Tu-124, Tu-134 ja Boeing 737. Selles raamatus kirjutab Raivo lennunduse argipäevast ja räägib paljudest dramaatilistest juhtumitest, mis seni püsinud absoluutses saladuses. Avab põnevaid teemasid, mille kohta on temale ja ka kolleegidele kõige enam küsimusi esitatud. – „Kui lendasin piloodina-kaptenina Boeinguga, küsiti minult sageli ja uuritakse veel tänagi, et mis vägi see on, mis kümneid, isegi sadu tonne kaaluva lennuki maapinnalt õhku tõstab? Mis annab ülimalt raskele lennukile esmapilgul seletamatu võimaluse ületada emakese maa külgetõmbejõud, tõusta õhku ja lennata?”

Raivo Kask räägib ka Eesti uue põlvkonna lenduritest, kes täna juhivad mitmel pool maailmas kuulsate lennufirmade võimsaid õhulaevu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles