/nginx/o/2018/06/04/7883367t1hf3bf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/02/11543828t1h6511.jpg)
New Yorgis lõppeb täna, pühapäeval neli päeva kestnud Balti filmifestival. Manhattanil asuvas Skandinaavia majas oli publiku ees 21 filmi - 12 täispikka- ning üheksa lühifilmi.
New Yorgis lõppeval Balti filmifestivalil oli publiku ees 21 filmi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Festivali peateema oli kaudselt seotud Berliini müüri langemise 30 aastapäevaga, mida sel nädalavahetusel märgiti ka USAs , ja filmidega püüti vastata küsimusele, millised muudatused on Eestis, Lätis ja toimunud viimase 30 aasta jooksul.
Eesti programmi koordineeris Eesti kultuuridiplomaat New Yorgis Jaanika Peerna. Kuku raadio saatele «Neeme Raud. Siin» antud intervjuus ütles ta, et nüüd võib juba öelda, et filmifestival on uus elujõuline traditsioon. Mullu kui see toimus esimest korda, pälvis see New Yorgi meedias suuremat tähelepanu seepärast, et oli linnas, kus alati uut armastatakse, oodatakse ja vajatakse uus kultuuriüritus. Tänavu rõhutati Peerna sõnul ent seda, et festival on tagasi ja New Yorgi sügiseses kultuurikalendris selleks, et jääda.
Eesti filmidest olid publiku ees «Seltsimees laps», «Võta või jäta», kuuest loost koosnev dokumentaal «Juured» ja kaks osa teleseriaalist «Pank». Peerna sõnul pälvis erilist huvi New Yorgis just seriaal «Pank», mille kõiki osi küll näidata ei saanud, ja muidugi «Seltsimees laps», mis ei olnud küll otse festivali teemaga haakuv film, kuid erakordselt tugev linateos, mida kindlasti newyorklastele pidi näitama.
Peerna sõnul teeb talle Eesti kultuuriesindajana New Yorgis heameelt sealse Skandinaavia maja valmisolek ja soov Eesti ja teiste Balti riikidega koostööd teha. Sel Park Avenüül asuval väga mõjuva arhitektuuriga hoonel on suur saal, kus üritusi korraldada, ning see on juba aastaid olnud Põhja-regiooni kultuuri vastu huvi tundvate newyorklaste jaoks magnetiks.
Kui veel kümmekond aastat tagasi oli Skandinaavia maja küll valmis eestlastele oma ruume üürima, samas rõhutades, et te ei ole üks Skandinaavia maadest, meist, siis nüüd on Peerna sõnul suhtumine oluliselt muutunud. Pigem nähakse baltlasi, ja ennekõike just eestlasi, Skandinaavia majas nüüd juba «meie» hulka kuuluvatena, rääkis ta Kuku raadios.