Kunstnikupalga uued saajad selgunud

Eestit esindab Kristina Norman, sel korral küll Kuldsõdurita. Tema performatiivne installatsioon Talvepalee ees võivat tekitada skandaali.

FOTO: Peeter Langovits

Komisjon otsustas määrata järgnevaks kolmeks aastaks kunstnikupalga Merike Estnale, Raul Kellerile, Karel Koplimetsale, Paul Kuimetile ja Kristina Normanile.

Eesti Kunstnike Liidu poolt kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu, Sirje Helme, Joanna Hoffmann, Marten Esko, Tamara Luuk, Maria Arusoo, Kai Lobjakas, Peeter Talvistu, Kadri Laas-Lepasepp ja kunstnik Kaido Ole otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga aastateks 2020‒2022 kunstnikele Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet ja Kristina Norman.

Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet ja Kristina Norman.

FOTO: Eesti Kunstnike Liit

Avalduste esitamise tähtajaks, 4. novembriks sai Eesti Kunstnike Liit 53 taotlust. Viie konkursivõitjaga sõlmib loomeliit töölepingu. Palga saaja kohustub andma loomeliidule oma tegevusest vabas vormis ülevaate.

Kunstnikupalga suurus on 1430 eurot (1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk). Palka annab Eesti Kunstnike Liit välja koos kultuuriministeeriumiga.

Kes on kunstnikupalka saama hakkavad kunstnikud?

Merike Estna (1980) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, kes on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning Goldsmithi kolledžis Londonis. Merike Estna looming toetub maaliprotsessi uurimisele, mille kaudu ta läheneb kunstile kui elu lahutamatule osale. Estna kunstipraktika märksõnaks maalikunstis on ebatavalised mustrid ja värvikombinatsioonid, mis laenavad sageli ainest tarbekunstist.

2014. aastal pälvis Estna Konrad Mäe preemia ning on rahvusvaheliselt üks aktiivsemaid Eesti kunstnikke. Estna teosed kuuluvad lisaks arvukatele kodumaistele ja rahvus-vahelistele erakogudele ka Kumu kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse.

Vaata ka kodulehte!

Raul Keller (1973) on alates 1990. aastatest tegelenud erinevate interdistsiplinaarsete kunstipraktikatega ‒ heliinstallatsioon, performance, foto, DIY-kultuur, tekst, video- ja radiofooniline kunst. Tema loomingu väljunditeks on olnud lisaks isiknäitustele raadiokunsti kontsertetendused LokaalRaadioga ja vabaimpro müraduo Post Horn. Keller on esinenud angloameerika artistina Paul Cole, esitades burleskset americanat. Keller on ka Muusika ja Kunsti Dünaamilise Koondise (MKDK) asutajaliige ja juhataja ning osaleb kunstirühmituses MIMproject. Ta on ka raadiokunstifestivali „Radiaator” asutaja koos Katrin Essensoniga. Tema teoseid on lisaks mitmetele erakogudele Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudes.

Vaata ka kodulehte!

Karel Koplimets (1986) on kunstnik, kes töötab narratiivsete installatsioonidega, huvitudes teemadest nagu konspiratsiooniteooriad, kuritegevus, hirmumehhanismid, paranormaalsed fenomenid ja paranoiad. Tema töid võib iseloomustada ka sõnadega juurdlus ja juhtumianalüüs. Koplimets on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia magistriõppe ja täiendanud end fotograafia erialal Praha Etenduskunstide Akadeemias. 

Koplimets on kunstnike kollektiivi Visible Solutions OÜ liige ja on osalenud paljudel näitustel Eestis ja mujal. Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Kiasma nüüdiskunstimuuseumi ja Musée de l’Elysée kogudes.

Vaata ka kodulehte!

Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis. Kuimetit huvitavad nii ikoonilised modernistlikud hooned ja objektid kui ka kaasaegsed mitte-kohad, mis võivad küll endas kanda visuaalseid vihjeid 20. sajandi avangardidele nii kunstis kui arhitektuuris, kuid on nendest utoopilistest aspiratsioonidest ja tähendustest nüüdseks täielikult tühjendatud.

Kuimet on õppinud fotograafiat ja videokunsti Eesti Kunstiakadeemias, Helsingi Disaini- ja Kunstiülikoolis (TaiK), Balti Filmi- ja Meediakoolis ning Ida-Londoni Ülikoolis. Ta on end täiendanud Väino Tanner Fondi, Espace Photographique Contretype’i, Atelierhaus Salzamti ja WIELS-i Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuurides.

Vaata ka kodulehte!

Kristina Norman (1979) on kunstnik, kelle interdistsiplinaarset loomingut iseloomustab huvi identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte vastu. Norman on võrdselt tegev nii kaasaegse kunsti kui dokumentaalfilmi alal. Norman on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika erialal ja kunsti magistriõppe. Ta esindas 2009. aastal Eestit 53. Veneetsia kunstibiennaalil projektiga „After-War“. Normani värskeimad teosed tegelevad migratsiooni valupunktidega, keskendudes mälule ja avalikule arvamusele ning kasutavad  uurimuspõhise kunsti performatiivseid väljendusviise. Norman on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil „Santarcangelo dei Teatri“.

Kunstnikupalga senised saajad:

2015. aastal (kolmeks aastaks): Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko ja Kris Lemsalu.

2016. aastal (kolmeks aastaks): Dénes Farkas, Kiwa (Jaanus Kivaste), Flo Kasearu ja Jaanus Samma ning 2017. aasta lõpus Edith Karlsonile, Tanja Muravskajale ja Tõnis Saadojale.

2018. aastal (kolmeks aastaks): Jass Kaselaane, Jüri Kase, Marko Mäetamme, Kärt Ojavee ja Laura Põllu.

Tagasi üles