H. G. Wellsi kapitaalne tulevikuajalugu esmakordselt eesti keeles

Kultuuritoimetus
Copy
Herbert George Wellsi esmakordselt eesti keeles ilmuv «Tulevase maailma pale».
Herbert George Wellsi esmakordselt eesti keeles ilmuv «Tulevase maailma pale». Foto: Raamat

Kirjastus Viiking on välja andnud inglise ulmeklassiku ja ühiskondliku mõtleja Herbert George Wellsi esmakordselt eesti keeles ilmuva kapitaalse tulevikuajaloo «Tulevase maailma pale».

1933. aastal ilmunud «Tulevase maailma pale» («The Shape of Things to Come») pole niivõrd ilukirjanduslik ulmeromaan, kuivõrd ühiskonnateoreetiline tulevikuajalugu, mis kirjeldab maailmas aset leidvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja teaduslik-tehnilisi arenguid perioodil 1933–2106.

Justkui aastal 2106 kirjutatud ning 20.–21. sajandi ajaloo ja ühiskonnateaduste õpikuna käsitletav raamat kirjeldab sügavasse majanduskriisi langenud maailma, mida 20. sajandi keskel räsivad laastavad sõjad, pandeemiad ja diktatuurirežiimid, kuid mis 21. sajandil kujuneb siiski rahumeelseks, rahvustevahelisi konflikte vältivaks ja teaduslikku ilmavaadet hindavaks tsivilisatsiooniks.

Herbert George Wellsi «Tulevase maailma pale».
Herbert George Wellsi «Tulevase maailma pale». Foto: Raamat

Wells ennustab ette Teise maailmasõja puhkemist Saksamaa ja Poola vahel piiritüli tõttu, paigutades selle 1940. aasta jaanuari, kirjeldab Austria Anschlussi, näeb ette linnade lauspommitamist, allveelaevadelt väljatulistatavate massihävitusrelvi kandvate rakettide kasutuselevõttu, aga ka laastavaid ülemaailmseid epideemiaid, totalitaarseid diktatuurirežiime ja inglise keele võidukäiku ülemaailmse ühiskeelena.

Raamatu ainetel on 1936. aastal valminud populaarne Alexander Korda toodetud ulmefilm «Things to Come». Raamatu on tõlkinud Karl-Kristjan Koit ja Jay Skaidrins. Teosest leiab ka ulmeasjatundja Raul Sulbi põhjaliku järelsõna raamatu sünniloost, Wellsi jõudmisest Eestisse nii oma loomingu kui ka peresidemete kaudu, samuti tema mõjust ja tähtsusest ulmekirjanduses.

Herbert George Wellsi (1866–1946) nimi ei vaja Eesti lugejaile laiemat tutvustamist, meil on korduvalt ilmunud tema olulisemad ulmeromaanid nagu «Ajamasin», «Maailmade sõda», «Nähtamatu» ja «Doktor Moreau’ saar» ning mitmeid ajaloo- ja poliitikaalaseid ülevaateid ja esseekogumikke, neist viimati Loomingu Raamatukogus 2017. aastal noore Nõukogude Venemaa olusid analüüsiv «Venemaa pimeduses».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles