:format(webp)/nginx/o/2018/08/23/11308295t1h7919.jpg)
Reedel, 29. novembril avatakse Torinos, Musei Realis näitus „Konrad Mägi. Põhjamaa valgus“. Mägit peetakse Eesti moodsa maalikunsti isaks ning teda on võrreldud Vincent van Goghi ja Alfred Sisleyga, kelle loomingust võib leida sarnast julget värvikasutust ja valgusefekte. Näituse avab Eesti president Kersti Kaljulaid.
Eesti Kunstimuuseumi ning Musei Reali ühistööna valminud näitus (kuraator Eero Epner) langeb samasse aega, mil täitub 100 aastat Mägi reisist Itaaliasse. Enam kui poolesajast maalist, portreest ja visandist koosnev väljapanek on kunstniku üks suuremaid isikunäitusi Euroopas. Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest, Enn Kunila ja Peeter Värniku erakollektsioonidest ning Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogust.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/23/7020889t1h3889.jpg)
Konrad Mägi (1878–1925) maalid sündisid kunstniku intensiivsest ja rahutust loomusest. Pingestatud ja teinekord unenäoliste väljendusrikaste maastike kujutamise kaudu näitab autor eurooplastele põhjamaa looduse lumma: kõrgel kummuvat taevast, mida lõhestavad püsimatud pilved ja päikesevälgatused, järvesilmasid, laiuvaid niite ja põlde ning karmi rannikut.
Ühegi konkreetse kunstivooluga haakumata seilab Mägi kord ühel, kord teisel hoovusel, kuid valib lõpuks alati oma tee. Ta armastab loodust ja läheneb sellele justkui portreteeritavale, aga ka vastupidi – tema vähesed maalitud portreed oleksid justkui loodusmaalid, mis kujutavad metafüüsilist ja pühitsetud ruumi. Anarhisti, ekstsentriku, unistaja ja idealistina on Mägi 20. sajandi alguse Euroopas oma maalilaadilt ja eluviisilt ainulaadne kunstnik.
Musei Reali direktori Enrica Pagella jaoks on näitus „Konrad Mägi. Põhjamaa valgus“ ühtaegu avastus ja väljakutse. „Olen kindel, et muuseumikülastajad naudivad kunstniku töödega tutvumist, aga ühtlasi eeldan, et see on neile parajaks proovikiviks. Ühest küljest tutvustame neile ikkagi suhteliselt tundmatut kunstnikku ja tema maailma, mida on vorminud kogemused ja kokkupuuted Eesti, Peterburi, Pariisi ja Roomaga. Teisest küljest esitavad Mägi maalid vaatajale tõelise väljakutse, sest tema pildikeel on küll otsene, aga sisaldab sümboleid eri kunstisuundadest alates juugendstiilist ja fovismist kuni impressionismi ja ekspressionismini välja, mida tuleb tõlgendada konkreetsete isiklike inspiratsiooniallikate taustal nagu miskit, mis on pärit kaugelt võõralt maalt ja järgib vaid oma kodumaa tavasid. Mägi on maalikunstnik, kes on lisanud oma kujundi-, värvi- ja valguskasutusega eraldi peatüki Euroopa kultuurilukku.“
Eesti Kunstimuuseumi direktori Sirje Helme jaoks kujutab näitus endast Euroopa kunstiloo kontekstis ühtaegu nii tagantjärele tunnustamist kui ka tasategemist. „Maineka kunstiinstitutsiooni sisuline ja suur huvi Eesti vanema kunstiajaloo vastu võiks veel kord veenda kõiki, et mõisted „perifeeria“ ja „keskus“ on Euroopa kultuuriloos oma tähendust kiiresti kaotamas. Musei Reali äärmiselt kõrgetasemeline programm ja väga professionaalne organisatoorne pool asetavad Mägi loomingu kontekstidesse, kuhu seda polnud sada aastat võimalik panna. See rikastab nii Eesti kui ka Euroopa kunstiajalugu.“
Näitusel saab vaadata režissöör Marianne Kõrveri spetsiaalselt näituse tarbeks loodud dokumentaalfilmi Konrad Mägist. Autori sõnul huvitas teda filmi loomisel ennekõike Mägi vastuoluline ja kohati seletamatu isiksus, mille eri tahud kanduvad üle ka tema loomingusse. Mägi metafüüsiliste otsingute kirglik ja ennasthävitav lugu ning teatav salapära, mis ümbritseb nii tema elu kui ka loomingut, annab vaatajale võimaluse suhestuda tema kunstiga väga personaalsel ja läbitunnetatud moel. Oma isiklikku suhet kunstniku loomingusse ning Mägi loomingu laiemaid tagamaid avavad Tiina Abel, Tõnu Õnnepalu, Eha Komissarov, Veiko Õunpuu, Hasso Krull, Lauri Sommer, Marek Tamm, Jaan Elken ja Kristi Kongi.
Näitust toetab Konrad Mägi Sihtasutus ja Torino linn.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)