Ugalas jõudis lavale 100. hooajale pühendatud lavastus

„Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“. Foto: Heigo Teder

100. hooaega tähistavas Ugala teatris jõudis 30. novembril lavale lauluderohke uuslavastus «Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi», mis taaselustab 83 aasta taguse teatrielu seigad ja suhted.

Ugala dramaturgide Liis Aedmaa ja Laura Kalle autorilavastus põhineb majaraamatul, mida pidas Ugala teatri trupp 1936. aasta oktoobrist 1937. aasta juunini. Raamatust leiab sissekandeid erinevatest juhtumistest, sonette, vemmalvärsse ja isegi ühe satiirilise värsspoeemi. «Me leidsime varanduse. Peaaegu et prügi hulgast ilmus välja majaraamat, mida Ugala teatri näitlejad hooajal 1936–37 dekoraator Tseko Kangilaski eestvedamisel pidasid. See on kirjutatud pea tervenisti värsis ja kaunistatud Tseko karikatuuridega. Juttu on nende argirõõmudest ja -muredest, naljast, kiusust, armastusest. Vahest jätsid nad enesele teadmatagi märgi, mis nüüd, aastakümneid hiljem meiega isiklikult kõneleb? Ja mitte ainult – ta isegi laulab meile,» tutvustavad autorid.

Nüüd, 83 aastat hiljem astuvad need lood ning loojad raamatu tolmunud lehekülgede vahelt ellu ja fööniksina kerkib meie ette tollane Ugala teater – need inimesed oma väikeste ja suurte rõõmude ning murede, mõtete ja tunnetega, mis pahatihti mõjuvad ootamatult äratuntava ja lähedasena, nagu vaadatuna mõnest kummalisest kõverpeeglist.

Lavastus «Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi» jõuab lisaks Viljandile lähikuudel ka Tartusse Vanemuise teatri väiksesse majja ning Endla teatrisse.