Kultuurisoovitused

Jõhvi balletifestivali peaesineja on Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater

Jõhvi balletifestivali peaesineja on Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater.

FOTO: promo

19.–26. aprillini toimuva XIII Jõhvi balletifestivali peaesineja Leonid Jakobsoni nimeline Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater.

Leonid Jakobsoni nimeline Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater on tõeline pärl kogu maailma kultuuriruumis. Teatril on tähtis koht riigi tugevaimate balletitruppide seas – trupp osaleb suurtel rahvusvahelistel festivalidel ning seda on tunnustatud rohkete auhindadega, nende seas Venemaa kõrgeim riiklik teatripreemia Kuldne Mask, Peterburi kõrgeim teatripreemia Kuldne Sofitt ja Euroopa Taglioni balletipreemia. Teater tunneb uhkust oma 50-aastase ajaloo üle ja kannab auga oma asutaja, koreograafi Leonid Venjaminovitš Jakobsoni nime.

Jõhvi balletifestivalil saab publik osa rikkalikust programmist ning lisaks peakülalisele rõõmustavad külastajaid ka kodumaised esinejad. Vanemuise teater toob festivalile Mai Murdmaa lavastatud «Armastuse tango ehk aegade lõpus». Teos on inspireeritud Gabriel Garcia Marquezi loomingust ning see on loodud Astor Piazolla muusikale.

Festivali peakülalise esituses jõuavad esimest korda Eestis publiku ette «Vene balleti šedöövrid» – Leonid Jakobsoni koreograafilised miniatuurid, mille taastamisel osalesid kunagi maestroga koos töötanud pedagoogid ja repetiitorid ning tuntud teatrikunstnikud. Programm koosneb šedöövritest tsüklist «Koregraafilised miniatuurid», mis on juba pikemat aega osa Vene koreograafia ajaloost. «Koreograafiliste miniatuuride» hulka kuuluvad «Pas de quatre» (V. Bellini muusikale), «Armunud» (S. Kagani muusikale), «Sekstett» (W. A. Mozarti muusikale), «Viini valss» (J. Straussi muusikale), «Külakellad» (Š. Aranovi muusikale), «Pas de deux» (G. Rossini muusikale) ja ühevaatuseline ballett «Pulmarong» (D. Šoštakovitši muusikale), «Baba-Jagaa» (M. Mussorgski muusikale), «Podhalim» (V. Tsitovitši muusikale), «Küla Don Juan» (J. Zaritski muusikale), «Polichinelle» (S. Rahmaninovi muusikale) ja «Lumehelbeke» (S. Prokofjevi muusikale).

Lisaks miniatuuridele rõõmustab Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater publikut Adolphe Adami kultusteosega «Giselle». Romantiline ballett esietendus 1841. aastal Pariisi ooperiteatri laval ning sellel oli vapustav edu. Kohe hakkasid selle vastu huvi tundma kõik Euroopa juhtivad balletilavad. Aegumatu koreograafilise šedöövri alus on legend vilidest – armastatute reetlikkuse tõttu südamevalusse surnud neidude hingedest. Öösiti lahkuvad nad oma haudadest, et eksinud rändureid surnuks tantsitada. Legendi pani kirja Saksa luuletaja Heinrich Heine, prantslane Théophile Gauthier lõi selle põhjal libreto balletile, mille lavastasid Adolphe Adami muusikale Jean Coralli ja Jules Perrot. Praeguseks on sellest saanud kultuslik lavateos, mida publik hindab ja tunnustab.

Lisaks on Jõhvi balletifestivali programmis laste balletigala «Tuleviku tähed», mis toob lavale enam kui 200 balletilast üle Eesti. Avatud on näitused, linastub Euroopa filmide eriprogramm «Loovus» ning nautida saab Eesti tippdisainerite moesõud.

Tagasi üles